Mis neil nüüd juhtus? :O

Peale seda kui natukese oma garderoobi täiendasin, hakkasid kõik üksteise järel ära keerama. Nüüd ei saa enam üldse rahulikult kõndida. Peaks hakkama kopteriga tööle minema. Kujutage ette dialoogi:
"Hello Katrina, how are you?"
"Good!"
"This is my son, he's going to be a great husband for you."
"Mõhh???"
"You can have a lovely wedding around here."
"Emm... No?!?"
No saad sa siis aru mis neil hakkas.. Isegi Jorgos on veendunud, et ma peaks temaga kiiremas korras kohvi jooma minema, sest "he likes me so much". Ma arvasin, et ei ja küsisin, kas keegi on teda vahepeal peksmas käinud, et ta nii lolli jutu ajab ja käitub nagu "malakas". Hea, et ma piki pead selle eest ei saanud.. Ei noh, nii palju siis ainult sõprusest.. Aga küll ma talle mõistuse pähe panen, nutab ja on sõber edasi
Minu ainsad lohutused siin segases kohas on üks tshehhi kutt ja tema ülemus, nendel on veel ainsana kõik korras. (Veel???) Vahest võib ju lihtsalt niisama ka kellegagi jutustada, ilma, et peaks pidevalt valvel olema ja mõtlema, et keegi millestki valesti aru ei saa. Ja see tekst mis sealt tuleb, on hullem kui kreisiraadio. Õnneks on nad arvamusel, et ma olen veel napakam kui nemad, nii et äkki jätavad rahule Täna üritasin Georgile spaghetti bolognesest parukat teha (hea, et ta kiilakas on). Päris huvitav nägi välja, äkki on see tulevane mood?
Roberta ja Ben hakkavad ka Londonis vaikselt segaseks minema. Nende viimane plaan on proovida jalgrattaga Londonist Indiasse sõita ja ma peaks nendega loomulikult ühinema. Fuck the trees, keset veebruari jalgrattaga mööda Euroopat ringi koperdada on ju palju huvitavam. Samas, miks mitte? Minek oleks läbi Lähis-Ida - Iraan, Pakistan jne., tagasi läbi Venemaa, Usbekistani, Kasastani ja mis iganes -stanid veel tee peale ette jäävad. Eelarve ca 2000€. Pärast kõikide viisade ja muude kulutuste maha arvestamist jääb järgi umbes 2€ päev. Kui hästi läheb. Väljakutse on kõva ja iga hetkega hakkab see mõte mulle järjest rohkem meeldima See tähendab muidugi, et sügisel läheks ma siit otse Londonisse, et millalgi aasta alguses liikuma hakata. Enne seda on ju vaja ettevalmistusi teha ja natuke raha juurde koguda. Vot sellised napakad plaanid liiguvad meie väikestes peades Pole veel ainult otsustanud, kas targem oleks sõita natuke lõuna poole ja alustada jalgrattaga liiklemist nt. Istanbulist või teha kogu üritus ikka otsast peale läbi.
Ilm endiselt imeb. Eile hommikul oli selline tuul, et ma ei julenud uksest väljagi minna. Nagu tõeline orkaan oleks üle käinud. Pilved, jahedus.. Öakk. Täna päeval oli enam-vähem, sain ka paar korda ennast päikese käes keerutada. Polegi enam lumivalgeke Eeltöö on vaja ikka ära teha, et mitte suvel kõrbema hakata.
Menüü on ka natuke vahetunud. Nüüd on päevakorras corn flakes ja kuivikud tuunikalaga. Ja kohvi muidugi. 3 frapped päevas on miinumum. Parem ikka kui pita või nuudlid
Üldiselt pole midagi väga muutunud, grusiin ikka vesistab kui mind näeb, pervod sama segased nagu enne jne. Same shit, different day. Prantsuse keele peaks ka selgeks saama, vähemalt algtasandil, jube palju on umbkeelseid tegelasi. Kui nüüd raha saan, lasen endale T-särgi teha, kirjaga "Don't be a dick, tip your bartender." Pidi jube hästi mõjuma.