Paar päeva tagasi vedeles mailboxis kiri. "Tere, mis teed? Me läheme suve lõpus itta, tuleme korjame su üles. Läheme Indiasse puid istutama. Tsau!" (eesti keeles kõlab see kuidagi väga kohmakalt). Tundub umbes nagu tahaks keegi õhtul välja minna, aga mastaabid on natukese suuremad. Eks ta ilmselt selline pikem väljaminek olegi :) Aga see tõestas veelkord, et maailm on piisavalt väike, et sellised asjad võimalikud oleksid. Ja ei loe siin rahvused ega asukoht. Kui hollandlane, leedukas ja aussie võivad Londonist tulla mind "üles korjama", siis ei ole enam miski võimatu. Järgmisena peab vist kosmoseturismi uurima hakkama :P Muidugi sõpru on alati tore näha, ükskõik mis kohas ja ükskõik mis ajal. Minu sõprade nägemise jaoks tuleb lihtsalt pahatihti natuke kaugemale sõita ja õlleklaasi taga jutustamise asemel vahetatakse muljeid 40 kraadises palavuses mäest üles ronides. Lahe, eks :D Naljatades sai siis ka reisi teema välja mõeldud-Get lost and go. Tegelikkuses peaks see olema vist LP termin experimental travel'i kohta, aga see sügis käib see siis meie kohta. We get lost and go. Eeldusel muidugi, et eelnevalt lubatud piimajõed ja pudrumäed tõeks saavad ning mul õnnestub natuke raha teenida.
Väljas pidevalt täielik koerailm. Vihma ladistab täiega, vahest ka äikest. No kes see tuleb siia sellise ilmaga? Üks päev vahepeal on jälle normaalne, siis jälle sajab ja on pilves jne. Phäh. Selline tunne on, et varsti põgenevad need viimasedki turistid siit. Mitte, et ma neid süüdistaks.. Ja vahepeal oli jube huvitav vihm-ma ei tea kust see torm tuli, aga mingi hetk hakkas mingit jama taevast alla tulema. Minu valged riided olid kõik nagu väikeseid roosteplekke täis ja Terje rõdu valge põrand oli muutunud oranziks. Pärast saime targemaks-see oli kõrbeliiv, mis Aafrikast meile kandus.
Ülevalt Kotolofarist helistab 5x päevas mingi vend, kes arvab, et ma võiks ikka neile kamakiks minna. Ma arvan, et päeval mil ma hakkan pensionäre kättpidi uksest sisse lohistama, olen tõeliselt alla käinud. Vabandust, seal pean ma nad piki keerdtreppi katusele saama. Ja lohistamine on sõna otseses mõttes, inimesed tuleb kättpidi sisse tirida, isegi siis kui nad ei taha tulla. Terjega arutasime, et tagasi tulles hakkame Eestis kamakidena tööle ja tirime kõik vanatädid Nõmme turult alla keldrisse :D Irw...
Majaomanikku sai jälle natukese lõbustatud, käis ukse taga üüri kogumas, mul oli aga just pesupäev, kõikvõimalikud kohad olid mingeid asju täis riputatud. Üks papu kuivas kraani ja teine ukselingi küljes ning üleval laelambi küljes rippusid Amnesia Club'i kaelapaelaga stringid. Leidlikkus on aeg-ajalt mu tugevamaid külgi. :D Tüübi suu läks igal juhul kõrvuni ja tal oli tükk tegemist, et kuidagi naeru tagasi hoida. Irw...
Meie vetelpäästja ja tema barmanist sõber annavad oma parima, et mind hulluks ajada. Kogu aeg möla jookseb, aga ma annan oma parima, et neile vastu teha :D Eile valasin selja tagant Stephanosele terve jäänõu kaela :DD Eks ma pärast sain ise ka natuke märjaks, aga tema hüppamine oli seda väärt. Ja paar korda on nad apelsinidega ka vastu pead saanud kui liiga üle piiri lähevad, ninnu-nännutamisega ellu ei jää. :>
Kui Maret nüüd juuni keskel ära läheb, tuleb ikka korterit vahetada. Ok, teine on natuke kallim ja kõvasti väiksem, aga seal on rõdu ja värske õhk ja võimalus asju kuivatada. Mis suvel palavaga seal toimuma hakkab, seda veel ei tea. Aga nagu ma avastasin, olen klubidele liiga lähedal-oksendavad ja magavad inimesed akna taga ei vasta minu arusaamadele mugavast kodust ja vaikselt hakkab kerge keldrikakandi tunne tekkima. Ja akent lahti hoida enam ei julge pärast seda kui üks mustlasnaine mulle peaaegu tuppa ronis ja arvas, et ta võiks kah siia kolida, mul ruumi küll ja temal pole korterit. Ei noh muidugi, ma hakkangi siin varjupaika pidama..
Ja mis kõige parem-täiendasin jälle natuke normaalsete tuttavate nimekirja :D Kui hästi läheb, siis tundub, et see suvi sebin ma ringi surfaritega, kellel on muuseas ka oma rock band. :P Kusjuures väga kuulatav band. Tase.. Lubasid tulla mulle katusekontserti tegema, kui Terje juurde kolin ja rõdu oman, ma lubasin neile nuudleid keeta :D
Midagi muud tarka polegi nagu toimunud, üsna üksluiseks läheb see elu, nii et sedakorda siis nii lühidalt. Kui uudist on, siis kirjutan jälle :)
Ahjaa-kes mu'st väga puudust tunneb, siis mu uus nr on +306979818675 Otsustasin, et Tele2 on pappi niigi palju ja ma ei pea neid miljardärideks tegema :)