Kohv, sigaretid ja kiirnuudlid

Kui ma tagasi jõuan, siis ma ei võta elu sees ühtegi kiirnuudlit enam suu sisse. Nuudlid ketsupiga, nuudlid tshilliga, nuudlid juustuga, lihtsalt nuudlid hommikuks ja õhtuks. Öakk. Kokkuhoiuprogramm, mis teha. Vahepeale suuremates kogustes kohvi, mõni võileib ja suitsud. Mitte just kõige tervislikum dieet, aga mis teha. Elu on karm ja iga algus on raske. Aga lootus sureb viimasena, nii et ehk läheb paremaks
Töötan nüüd juba mõned päevad pisikeses rannabaaris. Tööd pole, raha ka eriti ei tule, aga vähemalt jäävad närvid alles. Keegi ei käsuta pidevalt, teen ise mis tahan Jutustan ülemusega ja vedelen niisama. Õnneks peaks ka kunagi rahvast tulema, siis läheb ehk huvitavamaks. Praegu käivad ainult umbkeelsed prantslased, kreeklased ja mõni üksik sakslane. Prantslastega on eriti huvitav. Parles vouz francais? - äää.. mõkõõ. Niisiis panen oma parimad oskused mängu, noogutan iga asja peale ja ütlen jajah. Siiamaani on päris hästi läinud
Vahepeal õnnestus mõni päev töötada ka ühes Iiri pubis, (Murphy's). Hullumeelne koht. Kaader oli küll päris lahe ja nalja sai kõvasti. Praegune koht on minu endise ülemuse ema oma, nii et perekonnast asi kaugemale ei läinud. Miks ma sinna ei jäänud? Sest kui oleks mõni iirlane tulnud, oleks tema võetud. Siinsetes Iiri pubides on ainult iirlased või kreeklased tööl ja ma siiski eelistaks mingitki kindlustunnet. Peale selle, nagu juba eespool mainitud, mulle meeldib olla iseenda boss. Kuigi mingi hetk otsin ehk teise töökoha veel kõrvale. Kui hooaeg pihta hakkab, vajatakse igale poole inimesi. Teine põhjus oli selles, et mu manager Leo arvas, et mu töökohustuste hulka võiks kuuluda ka temaga "tegelemine" ja ma saatsin ta üsna kiirelt pikalt. Kena mees on küll, aga siiski ma eelistaks säilitada oma eneseväärikust. Nüüd ma lõbustan end sellega, et iga kord kui ta koju jõuab öösel (ta elab samas majas) norin ta kallal natuke
Murphy's't sain endale vähemalt ühe hea sõbra ja silmarõõmu. Asja iroonia on aga selles, et ta on alles 17 a. Tegelikult ma ei ole lapseahistaja, aga ta on ainuke inimene kes suudab mõelda ka muule kui seksile ja kellel on umbes sama crazy mõttemaailm nagu mul Ja ausalt öeldes ei näe ta üldse nii noor välja, nii et minu jaoks oli see täielik shokk. Välimuse järgi ütleks vähemalt 22-23 kui mitte rohkem. Ja ei ole tõmmu poiss pruunide silmadega, täitsa tavaline, aga see-eest vägagi näpitava kanniga Ega sellest midagi ei tule ja abielluma ma ei hakka, aga vähemalt on keegi kellega normaalselt suhelda. Tema ainus miinus on see, et ta üritab pidevalt mind rolleriga ära tappa Kuigi siin sõidavad kõik nagu napakad. Vahepeal karjud jälle: "Armando, slow down a bit, I'm too young to die" ja sõit läheb jälle edasi. Aga lahe on Kahjuks on nii, et kui mina lõpetan tööpäeva, siis tema alustab, aga alati saab üksteisel külas käia Töö juures ma mõtlen.. Kahjuks ei tule noorus iial tagasi võiks ju olla 5 a noorem..
Ülejäänud inimestel on üsna üks mõttemaailm - kuidas kellelegi taha keerata. Nemad jagunevad omakorda kolmeks. Esimesed oskavad inglise keelt ja üritavad sulle seda viisakalt läbi lillede serveerida, alguses sõbrad ja siis.. Nemad on enamuses. Teised oskavad inglise keelt ja ütlevad otse mida nad tahavad. Kolmandatega saab kõige rohkem nalja, nende inglise keel piirdub sageli paari lausega ja kõlab umbes nii: "Mii noo spiik inglish. Mii juu sex gut?" Naera pooleks..
Asi mis mulle kõige rohkem närvidele käib on pealiskaudsus ja kahepalgelisus. Mehed on siin hullemad maod kui naised. Nina ees naeratavad kõik, aga hiljem lüüakse nuga selga. Ma üritan suhteliselt madalat profiili hoida ja seda kõike ennetada, kuigi arvata on, et ega minagi puutumata jää. Õnneks on siin ka toredaid inimesi Ja kõik peaks paremaks minema, kui siin juba pikemat aega viibida. Hetkel koheldakse meid veel nagu lolle turiste, aga mõned muutused on siiski märgatavad. Enam nii lollid ei ole
Tänaval käimine on tõeline probleem. Mida kauem siin olla, seda rohkem tuttavaid saab. Ja igaühega peab ju teretama ja paar sõna juttu rääkima. Mitu korda päevas. Nii kulubki 5 min teekonna läbimisele vähemalt 10-15. Mõnes mõttes tore, aga pikapeale läheb tüütuks. Eriti õhtul kui üritad ühes tänava otsast teise saada ja kõik üritavad sind enda klubisse tirida.
Kõige hullem elukutse maailmas on vist kamaki. Kamaki on see õnnetu, kes üritab inimesi tänavalt sisse meelitada. Eks proovige olla terve õhtu õnnelikud ja säravad kui sind jätkuvalt pikalt saadetakse või ignoreeritakse. Tavaliselt on neil pärast esimest paari tundi närvid läbi ja nad ise üsna juua täis. Sest nagu Murphy'se kamaki Kevin mulle selgeks tegi - kaine peaga seda tööd teha ei saa. Ja nagu temast näha, siis töö muudab alkohoolikuks :S
Barmanidel on umbes sama lõbus. Siin tehakse kohutavalt palju tasuta shote klientidele, et neid veel rohkem täis joota ja veel rohkem raha kulutama panna. Ja iga kord peavad nad ka ise võtma. Kõrghooajal pidid nad õhtu jooksul 200-300!!! shoti jooma. Muidugi pitsid on ka kõvasti väiksemad, aga ikkagi on see meeletu kogus. Ja nii iga öö, sest siin käib töö 7 päeva nädalas. Vabadest päevadest võib unistada. Sama kehtib ka minu kohta. Aga kuna tööpäevad on lühemad, saab sellega hakkama. Sügiseks on neil muidugi tervis perses.
Tibid võtsid minu elukombed üle. Nüüd olen mina korralik ja veedan õhtud kodus, nemad käivad ja pidutsevad iga öö. Alguse asi Võibolla olen ma liiga vana, et iga õhtu kuskil klubides möllata, niigi ma vahepeal ületasin ennast Tegelikult on asi aga selles, et ma mõtlen praktiliselt - kui ma tahan raha koguda (ok, hetkel kui ma tahan ka midagi muud peale nuudlite süüa), siis tuleb millegist loobuda. Minu puhul siis väljaskäimistest, vähemalt mõneks ajaks. Tasuta lõunaid ei ole ja mul pole vähimatki tahtmist endale hunnikut mehi korjata, kes siis rahakoti eest oleks. Ise ma siia ronisin, ise pean ka hakkama saama.
Maine rikkumine on siin ülilihtne ja seda niisama kiirelt enam tagasi ei muuda. Üks viga ja terve linn räägib. Kuna see on nii väike koht, siis kõik teavad mis sa teed, kus töötad, mis hommikuks sõid ja mis värvi sokid sul jalas on. Iga asi võimendatakse ja vähemalt sellest olen ma aru saanud, et kreeklased jumaldavad tagarääkimist. Kohutav.. ja jälle on mehed hullemad kui naised. Ka sellepärast üritaks pigem tagaplaanile jääda ja vältida suuremaid prohmakaid. Siin piisab osades kohtades ka sellest, et suhtled valede inimestega ja võid oma tööst ja korterist ilma jääda. Minu ülemus õnneks on selle koha pealt suhteliselt normaalne. Vist. Paljud kreeklased vihkavad albaanlasi ja nendega suhtlemine võib põhjustada pöördumatut sallimatust. Samas saan mina hästi läbi mõlema poolega, kuigi ma tean, et nii mõnedki inimesed ei vaata sellele hästi. Aga.. who the fuck cares.
Kreeka keel kõlab endiselt hullemini kui hiina oma. Viisakusväljenditega saab enam-vähem hakkama, aga see on ka kõik. Ja muidugi paar sõna mida pole soovitatav kasutada Nagu malakas (kõige hullem solvang mida naine mehele öelda võib, tõlkes umbes m****imeja, meestel omavahel on see nagu sidesõna) ja partuza (sekspidu, mida korraldatakse turistidele). Nojah. Millal enne välismaalastele viisakaid asju õpetatud on? Samas olen ma ka piisavalt vähe aega siin veetnud, nii et lootust on ja suve lõpuks võiks siiski mingil tasandil kreeka keele selgeks saada.
Igasugused satikad on siin kohutavad. Eile jõllitasin tükk aega ühe hiigelsuure rotiga tõtt ja täna kohtusin käelaba pikkuse rohutirtsuga. Cindy juures ajasime taga tarakani, kes oli sama suur nagu minu pöial. ÖAKKK!!! Minu hiljaks jäänud uusaastalubadus - kui tagasi olen, ei virise kunagi enam meie tillukeste putukate üle. Mingi valemiga õnnestus korterist peaaegu ära kaotada sipelgad. Vahepeal oli ikka massrünnak, nüüd kohtab mõnda üksikut õnnetut üritajat. Paistab, et Fairy ja Ajax aitasid, kuigi tuba haiseb nüüd nagu nõudepesumasin ja Charlotte koob endiselt võrku..
Praegu käib äge vaidlus korteri pärast. Kui Maret Eestisse tagasi tuleb (milles ta veel natuke kahtleb), tahab Terje tema korteri üle võtta. See selleks, et üür on 80 euri kõrgem ja omanik tahab 2 kuu ettemaksu, aga suvel katusekorteris ilma konditsioneerita?? Olgu rõdu omamine nii lahe kui tahes, aga ma arvan, et selles kuumuses mis siin olema saab, on parem olla keldris jahedas kui lämbuda. Nii et tulevik on üsna lahtine.. Samas üksi korteri pidamine on ka üsna kulukas lõbu, nii et mingi kompromiss tuleb leida.
Terjel vaesekesel on närvid läbi, eile tuli koju ja nuttis ta töötab assistant waitressina ehk siis ilusasti öeldult sibina. Õigusi tal pole, kõik käsutavad, ise midagi teha ei tohi (nt. tellimusi võtta) ja teine ettekandja on paras bitch. Ei tea kaua ta niimoodi vastu peab.. Maret töötab tema kõrval ja on natuke paremas olukorras, sest ta saab vähemalt inimestega tegeleda, kuigi ka tal pidid vist mingid probleemid olema oma manageriga. Võõrtööjöu rõõmud.. Samas, kõik mis ei tapa teeb jälle tugevamaks ja tulevikus võivad igasugused kogemused kasuks tulla. Ma olen oma ülemuse ja vabadusega väga rahul ja eelistan pigem natuke vähem raha saada kui tunda ennast tallaalusena.
Õppida on siin palju, kõik asjad käivad teistmoodi. Ma arvasin sinisilmselt, et ma oskan midagi, aga tegelikult tuleb peaaegu kõike nullist alustada. Sellepärast praegu ka selline kohvidieet, et enda peal on lihtsam katsetada ja harjutada. Esimest korda kui ma frappe't tegin, olin ma ise üks suur frappe, pealaest jalatallani kohvi täis ja nagu aru saite, ei tulnud sellest üritusest midagi välja. Pärast paari korda läheb asi juba üsna edukalt Ja kreeka kohvi tehes (priimuse peal, kopsikuga) üritan ma jätkuvalt oma juukseid põlema panna. Huvitav kas ma näeksin kiilakana lahe välja? Aga asi areneb ja küll ma varsti asjad selgeks saan.
Asi kisub jälle eeposeks ära, peab vist lõpetama varsti uuesti.. Panin Äpu laulu peale ja üritan tuttu minna.. Olge tublid kallikesed, eks Ja ega te ometi ei arvanud, et ma virisen?? Ei, elu on endiselt ilus ja mina parandamatu optimist..
P.S. Jaanus kallike, ma arvan, et ma ei tule veel niipea tagasi Mul praegu eluülikooli rebaste retsimine ja ei saa ju kohe alguses alla anda Kangekaelsus on alati minu plusside ja miinuste hulgas olnud.