Kata vs maailm

Paar päeva tagasi vedeles mailboxis kiri. "Tere, mis teed? Me läheme suve lõpus itta, tuleme korjame su üles. Läheme Indiasse puid istutama. Tsau!" (eesti keeles kõlab see kuidagi väga kohmakalt). Tundub umbes nagu tahaks keegi õhtul välja minna, aga mastaabid on natukese suuremad. Eks ta ilmselt selline pikem väljaminek olegi Aga see tõestas veelkord, et maailm on piisavalt väike, et sellised asjad võimalikud oleksid. Ja ei loe siin rahvused ega asukoht. Kui hollandlane, leedukas ja aussie võivad Londonist tulla mind "üles korjama", siis ei ole enam miski võimatu. Järgmisena peab vist kosmoseturismi uurima hakkama Muidugi sõpru on alati tore näha, ükskõik mis kohas ja ükskõik mis ajal. Minu sõprade nägemise jaoks tuleb lihtsalt pahatihti natuke kaugemale sõita ja õlleklaasi taga jutustamise asemel vahetatakse muljeid 40 kraadises palavuses mäest üles ronides. Lahe, eks Naljatades sai siis ka reisi teema välja mõeldud-Get lost and go. Tegelikkuses peaks see olema vist LP termin experimental travel'i kohta, aga see sügis käib see siis meie kohta. We get lost and go. Eeldusel muidugi, et eelnevalt lubatud piimajõed ja pudrumäed tõeks saavad ning mul õnnestub natuke raha teenida.
Väljas pidevalt täielik koerailm. Vihma ladistab täiega, vahest ka äikest. No kes see tuleb siia sellise ilmaga? Üks päev vahepeal on jälle normaalne, siis jälle sajab ja on pilves jne. Phäh. Selline tunne on, et varsti põgenevad need viimasedki turistid siit. Mitte, et ma neid süüdistaks.. Ja vahepeal oli jube huvitav vihm-ma ei tea kust see torm tuli, aga mingi hetk hakkas mingit jama taevast alla tulema. Minu valged riided olid kõik nagu väikeseid roosteplekke täis ja Terje rõdu valge põrand oli muutunud oranziks. Pärast saime targemaks-see oli kõrbeliiv, mis Aafrikast meile kandus.
Ülevalt Kotolofarist helistab 5x päevas mingi vend, kes arvab, et ma võiks ikka neile kamakiks minna. Ma arvan, et päeval mil ma hakkan pensionäre kättpidi uksest sisse lohistama, olen tõeliselt alla käinud. Vabandust, seal pean ma nad piki keerdtreppi katusele saama. Ja lohistamine on sõna otseses mõttes, inimesed tuleb kättpidi sisse tirida, isegi siis kui nad ei taha tulla. Terjega arutasime, et tagasi tulles hakkame Eestis kamakidena tööle ja tirime kõik vanatädid Nõmme turult alla keldrisse Irw...
Majaomanikku sai jälle natukese lõbustatud, käis ukse taga üüri kogumas, mul oli aga just pesupäev, kõikvõimalikud kohad olid mingeid asju täis riputatud. Üks papu kuivas kraani ja teine ukselingi küljes ning üleval laelambi küljes rippusid Amnesia Club'i kaelapaelaga stringid. Leidlikkus on aeg-ajalt mu tugevamaid külgi. Tüübi suu läks igal juhul kõrvuni ja tal oli tükk tegemist, et kuidagi naeru tagasi hoida. Irw...
Meie vetelpäästja ja tema barmanist sõber annavad oma parima, et mind hulluks ajada. Kogu aeg möla jookseb, aga ma annan oma parima, et neile vastu teha Eile valasin selja tagant Stephanosele terve jäänõu kaela Eks ma pärast sain ise ka natuke märjaks, aga tema hüppamine oli seda väärt. Ja paar korda on nad apelsinidega ka vastu pead saanud kui liiga üle piiri lähevad, ninnu-nännutamisega ellu ei jää.
Kui Maret nüüd juuni keskel ära läheb, tuleb ikka korterit vahetada. Ok, teine on natuke kallim ja kõvasti väiksem, aga seal on rõdu ja värske õhk ja võimalus asju kuivatada. Mis suvel palavaga seal toimuma hakkab, seda veel ei tea. Aga nagu ma avastasin, olen klubidele liiga lähedal-oksendavad ja magavad inimesed akna taga ei vasta minu arusaamadele mugavast kodust ja vaikselt hakkab kerge keldrikakandi tunne tekkima. Ja akent lahti hoida enam ei julge pärast seda kui üks mustlasnaine mulle peaaegu tuppa ronis ja arvas, et ta võiks kah siia kolida, mul ruumi küll ja temal pole korterit. Ei noh muidugi, ma hakkangi siin varjupaika pidama..
Ja mis kõige parem-täiendasin jälle natuke normaalsete tuttavate nimekirja Kui hästi läheb, siis tundub, et see suvi sebin ma ringi surfaritega, kellel on muuseas ka oma rock band. Kusjuures väga kuulatav band. Tase.. Lubasid tulla mulle katusekontserti tegema, kui Terje juurde kolin ja rõdu oman, ma lubasin neile nuudleid keeta
Midagi muud tarka polegi nagu toimunud, üsna üksluiseks läheb see elu, nii et sedakorda siis nii lühidalt. Kui uudist on, siis kirjutan jälle
Ahjaa-kes mu'st väga puudust tunneb, siis mu uus nr on +306979818675 Otsustasin, et Tele2 on pappi niigi palju ja ma ei pea neid miljardärideks tegema

Ilm ei taha kuidagi paremaks minna, vihma küll enam ei saja ja minu jaoks päris ok temperatuur, aga kõik ülejäänud lõdisevad. Ju siis pole piisavalt soe. Tegelikult on külm umbes 6-8, pärast seda kui päike jälle ära läheb on soe edasi. Kummaline, aga tõsi. Ja nagu hommikul 3-4 ajal läheb uuesti jahedaks tagasi. Tahaks soojust.. aga seda kuumust jõuab ilmselt terve suve kannatada.
Töö leidmine imeb endiselt. Käisime esimest korda üleval mäe otsas Old Hersonissoses jalutamas, leidsime ilusa restorani. Pool päeva mängisin ettekandjat, edasi arvas ülemus, et ma võiks hoopis kamakina tööle hakata, sest neil waitressi ikka nii palju vaja pole. Paraku pole ma seda tüüpi inimene, kes kedagi kättpidi sisse lohistama hakkaks ja rahvale närvidele käiks. Kui hakkasid pakkumised tulema, et ma võiks tema sõbraga ujuma minna ja ikka natuke "holidays'i" nautida jne. siis panin oma asjad kokku ja jalutasin minema. Töö või mitte, aga lolli mängima ka ei hakka ja oma mainet rikkuma. Vot nii siis. Eks tuleb veel natuke otsida või oodata kuni rahvas kohale jõuab. Üks linna kallemaid restorane otsib ka baaridaami, aga selleks puuduvad mul nii paberid kui ka oskused.
Otsustasin natuke inimesi segadusse ajada ja oma mainet parandada. Kuna Old Hersonissos on nagu eraldi küla, siis läheb natuke aega enne kui jutud alla jõuavad. Ehk siis Cindyt oodates kõlgutasin 6 tundi jalgu ja jõin apelsinimahla ja ütlesin, et ema ei lubanud võõraste onudega rääkida, kui keegi tüütama tuli. Ainsa gin-tonicu joomine (mis mulle vägisi tehti, mina tahtsin ainult mahla ) võttis aega 1,5 tundi. Rääkisin Cindy ülemusega juttu ja nagu pärast siis öeldi, olen ma kohutavalt korralik ja armas tüdruk, kes ei joo alkoholi ja ei vaata ilusaid kreeka poisse. Mis mul ikka muud üle jäi, tegin inglinäo pähe, keerutasin juuksesalku ja punastasin. See muidugi süvendas seda arvamust veelgi Eks varsti ole rahvas segaduses, kui ülevalt hakkavad teistsugused jutud vastu tulema Äkki rahunevad lõpuks maha..
Paar päeva jälle teises kandis liikunud ja beach roadi vältinud, nüüd hüpatakse kaela. Kus sa olid, me arvasime, et sa läksid ära, nii tore sind näha, bla-bla-bla.. Ei pea ju iga päev ennast linna peal näitamas käimas, selleks, et rahvas ei arvaks, et sa ära oled läinud. Aga päris huvitav oleks kuulata nende versiooni sellest, millega ma tegelenud olen
Eile lõbustasime ennast kreeka sõnade ja väljendite eestikeelsete tähendustega. Kalo paska-head sitta; Yamas-jamas jne. Päris palju tuli neid kokku. Eestis on Sico kondoomid, kr.keeles-sico-tõuse üles. Situatsioonikoomika rohkem, aga naljakas ikkagi.
Väike kulinaarne vaheldus oli ka.. minu kallis vetelpäästja arvas, et ta võiks mulle midagi eriti head tuua.. ja mis see siis oli? Teod.. Täpselt samasugused väikesed värdjad nagu meil kapsaste peal, ainult paksult õliga üle valatud (karp ikka seljas). Ma siis ületasin ennast ja koukisin ühe kojast välja ja sõin ära. No täpselt selline tunne, nagu neelaks nälkjat. Eks ta see muidugi oligi, aga ikkagi.. Mida kõike ma ka tegema ei pea, et inimesi mitte solvata.. vähemalt midagi uut nuudlite ja pita vahepeale..
Mutukaid-satikaid-lutikaid pole ka rohkem näha olnud, vist said vihjetest aru. Rohkem vist polegi hetkel midagi märkimisväärset.. ma ju tubli ja korralik nüüd, pole eriti kuskil käinud ja midagi korda saatnud Teen endale suure pai..

Päeva parim osa on alati see, kus tuleb mingile vennale selgeks teha, et sa ei tulnud siia meest otsima ja sul ei ole vähimatki tahtmist temaga "lähemalt" tuttavaks saada. Nende väikesesse kääbusajusse see muidugi ei mahu. Ja teooriad mis sealt siis tulevad.. Ilmselgelt tõmbab mind tegelikult naiste poole, ma otsin ainult abielu, ma üritan raskesti kättesaadavat mängida ja tänase päeva parim kild-mul on lihtsalt juba nii palju mehi, et ma ei jõua enam ühte veel pidada. What the fuck? Ei noh oleks mul ka siis nii kõrge enesehinnang.. Kõik nad tunduvad arvavat, et nad on ülilahedad jumalad ja kõik peaksid ennast nende jalge ette viskama. Eks nad näevad parasjagu vaeva sellega kah, ilane olek ja moosijutt, lakutud soeng jne. ja paljud turistid on valmis nendega ükskõik mida tegema, aga tore oleks, kui nad mind sellest välja jätaks
Keeldumine ja ignoreerimine tundub olevat kohutav egomats. Aga mida ma teha saan kui nad tõesti ei meeldi mulle? Peale selle ei suudaks ma elu sees omada meest, kelle ego on kõrgem kui minu oma Nii, et.. no chance guys!
Aga fantaasia on neil üks parimatest, mida ma näinud oled. Isegi siis kui peatud korraks, et kellelegi tere öelda, siis sa raudselt jõudsid ta'ga 5 korda nurga taga ära käia. Tibid on üldise arvamuse kohaselt juba terve linnaga püherdanud, ma jään natuke maha veel nendest Piisab sellest, et sa olemas oled, ülejäänud tehakse juba sinu eest ära. Saad sa millegiga hakkama või mitte, räägitakse ikka. Brr.. Igatsen taga Eesti elu, kus kedagi ei huvita mis sa teed või kus käid Vähemalt ühest asjast olen hakanud aru saama-sõpru siin ei ole ja usaldada ei tasu kedagi. Esimesel võimalusel üritab keegi sind üle lasta. Õnneks õppisin seda teiste kogemustest, mitte enda omadest
Tibidel tehakse elu veel hullemaks põrguks kui mul, siiamaani mul ikka eksisteerib eraelu ka ja ma ei pea varjama kellega suhtlen. Mareti ülemus keelab isegi töökaaslastega pikemalt juttu rääkida.. No on see normaalne? Kui ma tahan kellegagi suhelda, siis oleks tore kui ei pea selleks nurga taha hiilima. Ja aina rohkem olen ma oma töökohaga rahul..
Paar päeva on nüüd vihma sadanud, vabad päevad. Täna tegin nii palju tööd, et mängisin vetelpäästjaga ühe partii malet ja ajasin juttu natuke Väike mõttetöö peab ka ikka olema ju.. Mingi tema sõber pakkus ühte hotelli tööd, aga alles 15. juunist.. Päris ilus ja suhteliselt viisakas koht tundus olevat, aga eks näis, äkki olen selleks ajaks midagi paremat leidnud juba. Äkki..
Jahe ilm, vihm ja tuul põhjustasid ka selle, et nii mina kui ka tibid oleme kõik haiged. Külmad joogid, konditsioneerid, bike'ga ringi kihutamine.. Ime, et niigi kaua vastu pidasime. Aga loodetavasti on kõik mööduv nähtus ja varsti kõik ok. Sinnamaani on kuum tee ja tabletid head sõbrad. Aga vähemalt hea põhjus miks pikemat aega kadunud olla ja mitte väljas käia nii palju
Satikad endiselt armastavad mind. Eile leidsin enda toa seinalt ilgelt suure tarakani. Tükk aega läks enne kui julguse kokku sain ja teda tooliga ründasin (oli küll vaja nii suurt asja, proovisin alguses juustuga visata, aga mööda läks.. jah ma tean, et ma olen argpüks ja loomulik blond kah). Nüüd on valge seina peal suur pruun plekk hunniku jalgadega. Öakk.. Nii vapper ma veel pole, et seda puutuda julgeksin. Loodetavasti on see õpetuseks kõikidele teistele mutukatele, et nad eemale hoiaksid.
Kõigest hoolimata on ikka omajagu fun, iga päev õpid midagi uut ja saad targemaks. Ja samm-sammult hakkab kõik paremaks minema Kuigi kätega vehkimise harjumus hakkab endale juba närvidele käima
Eesti turiste nägin paar päeva tagasi-väga naljakas oli.. Pärast seda on mul juba tunne, et ma vähemalt tean midagi, mis siin toimub Gut!
Iasu!
(täpsustus-kirjutatud 20.05.)

Oh sa süda mis pidu paar päeva tagasi oli oli. Siiamaani kindlasti minu elu kõige hullem ja ilmselt ka jääb selleks .Minu plaan Cindy töö juurest läbi hüpata kukkus nii haledalt läbi kui veel üldse saab. 1 gin-tonicust sai korraga palju ja kui tuli tuttav dj siis läks alles peoks.. Ma arvan, et nad üritasid mind oma free shotide ja jookidega ära tappa :S Ja muidugi ei suuda nad ühte asja juua ja nii läksidki ouzo, raki, red vodka, viski õllega (see asi tuleks keelustada), peach ja misiganes soga veel kokku segati. Ja shotidest ei saa ju keelduda ka, kuidas sa ei löö kellegagi kokku. Niisiis vahetasin kokteili vee vastu, aga ega sellest palju abi polnud. Terje tuli mulle järgi, pidime pooleks tunniks kodust läbi käima ja siis tagasi minema, aga välja minnes pani värske õhk muidugi panniga vastu pead. Kohutavalt oli ju vaja ringi koperdada ja oma silmarõõmu vaatama minna. Ja vot siis läks alles lahti.. hunnikutes shote, kõikide endiste töökaaslastega oli ju vaja kokku lüüa, kliendid, tuttavad, muud loomad.. Ja oleks siis paigal istunud ja rahulikult juttu rääkinud-oh ei, oli vaja ju näpud püsti ajada ja mööda baari ringi tantsida. Mu endine ülemus ja kamaki olid siiralt veendunud, et neil on vaja mind selja tagant rünnata ja leti peale visata, mis oli minu meelest kohutavalt alatu. Lühikese seelikuga polnud see üldse hea mõte, nii et ronisin üsna kähku alla. Aga jalatallad on rakkus ja ilmselt on mul kuskil mingid masohistlikud kalduvused, sest ma peksin ennast pidevalt kuskile vastu. Igal juhul tsirkust sai kõvasti tehtud.. Ja Dimitrios (exboss) arvas täna, et ma võiksin iga õhtu seal käia ja inimesi kinni hoida Ma arvasin, et see poleks hea mõte.
Igal juhul pole enam seda muret, et keegi ei tunneks mind. Vastupidi-need viimased õnnelikud, kes mind veel ei teadnud, said eile omale jama kaela Aga kuna ma olin siiski suhteliselt viisakas-selles suhtes, et kellelgi kaelas ei rippunud ja kedagi koju ei viinud, mis ongi kõige tähtsam, ei tohiks midagi väga hullu olla.. Muidugi sai rahvas uue põhjuse norimiseks, ma ei julge Jorgosega kokku saadagi See hull irvitab kindlasti surnuks ennast. Hiilin ringi selline paras moosivarga nägu ees.
Ma ei tea kas siinne alkohol on teistsugune, aga katus sõidab väga kiirelt minema. Võibolla oligi vaja seda ühte pidu, et oma piiri teada saada. Tegelikkuses ei joonud ma üldse nii palju ja shotid on ka 2cl, aga asi oli ilmselt selles, et ma olin täiesti söömata ja üsna magamata. Tänaval värske õhu käes nägin ma kindlasti välja nagu vana merekaru, pudel rummi sees, 15 meest ja taarub ühest tänava äärest teise ok, pudelit rummi ei olnud ja 15 meest ka mitte, aga suss käis all ringi küll. Mõistus selge, tead mida teed, aga jalad ei taha mitte kuidagi õiges suunas minna. Nojah, mis tehtud, see tehtud, midagi muuta enam ei saa, küll aga õppida. Ja sellest on mul palju õppida..
Varsti pean vist käes teibiga selja taha panema. Üheks minu suureks miinuseks on KÕIK kombed külge haarata endale ja nüüd on kätega vehkimine teema. Kreeklased ise mängivad ka ju tuuleveskit kui jutustavad, praeguseks ma juba samasugune. Kerge debiiliku tunne tekib jälle kui avastad, aga 99% ajast tuleb see nii automaatselt, et ei pane enam tähelegi. Ja oma inglise keelt üritan ka ikka järjepidevalt p* keerata. Aeg-ajalt ikka taban ennast ütlemast midagi, millel on õige hääldusega väga vähe pistmist. Nt. good=gut. No mis asi see on.. äkki peaks pagendusse minema?
Uus sabarakk on ka vahepeal tekkinud, selline ilus musta kohvi värvi poiss, James. Ja tema sõber Charles. Väga lahedad kujud on, kui James poleks kogu aeg veendunud, et minust peaks saama tema järgmine vallutus. Thanks, but no thanks. Aga lõbus on vaadata, kuidas inimene üritab Kuna tema hotell jääb mulle töölemineku tee peale ette, siis kõlgub vend nagu kukununnu iga päev veerand 5 ukse peal ja ootab.. Viimane kord valmistasin küll vist pettumuse, sest üks kamaki viis mind bike'ga tööle, aga looda siis, et inimene alla annab Lootus sureb viimasena.
Praegu vähemalt hea vabandus kodus olemiseks-käisin ujumas ning see ei mõjunud just tervisele kõige paremini. Aga-2 õhtut kodus ja ma arvan, et homme võib juba välja minna
Vahepeal tekib tunne nagu ma oleks mingi humanitaarabi keskus. Kõik kes külla tulevad, ründavad mu külmkappi hullemini kui näljaste rohutirtsude parv. Ja kuidas sa siis ei ütled.. Pärast on muidugi täielik tühjus ja minu kõtu koriseb.. Hea vähemalt, et Terje "Nälg" pole enam ammu siia sattunud-siis olid kõik karbid lahti tehtud, igast ühest natuke söödud ja lõpuks pidin jälle pool ära viskama :S Ma arvan, et viimane aeg on kahvel kaasa võtta ja oma tuttavate külmkappe tühjendama minna..
Tööpakkumisi on vahepeal tekkinud, aga kahjuks eeldavad need kõik tervisepabereid :S Kui rikkaks saan, siis köhin see 150€ välja.. Ja nende saamine eeldab mitmekordset sebimist Iraklioni vahet. Aga, pole hullu, küll midagi ikka leiab. Ma vist pole piisavalt näljas olnud veel, sest natuke veel valin ka ja päris sibiks siiski ei lähe
Ajan viimased 3 ööd mingit värdjat sääske taga. Ta on kindlasti selle liigi kõige õelam ja kavalam esindaja siin maamuna peal. Iga öö närib ta mind vähemalt 10 erinevast kohast, nii et isegi minusugune vana unekott üles ärkab ja kui tule põlema panen, et ta üles otsida, on ta kadunud. Ja nii mitu korda.. Proovi siis korralikult välja puhata. Ühe öö magasin Cindy juures, aga seal oli nii rämedalt peeretav jänes, et otsustasin oma sääsele truuks jääda. Ükskord saan ma ta kätte nii kui nii..
Elu muutub korteris järjest huvitavamaks. Üks tarkpea arvas, et kõige parem on ennast otse minu aknasse parkida. Sõna otseses mõttes. Nüüd on luugis auk ja ma ootan, millal mõni vend otsustab traktoriga mu voodisse sõita. Leo ajas küll mind üles iga kord kui ta tuli, aga ta vähemalt ei sõitnud kuskile sisse. Peab vist rääkima, et ta oma vana koha tagasi võtaks..
Vot sellised lood on siis siinpool sood, vaikselt veereb see eluke. Aga iga päev toob jälle midagi uut ja nagu näha olen siiamaani veel kuidagi ellu suutnud jääda
Bye-bye!

Eelmine sissekanne sai tegelikult tehtud juba paar päeva tagasi, aga ma olin lihtsalt liiga laisk, et seda üles riputada Natuke siis jälle toimuvast. (P.S. ka selle teksti kirjutasin ma 2 päeva tagasi)
Nii tagasihoidlik kui ma ka poleks, on ikka tekkinud mõned sabarakud. Kuidas nendest lahti saada, pole veel välja mõelnud, aga sinnamaani ju tore ennast lõbustada
Töö juures nillib üks vetelpäästja, ilus punaste pükste ja raseeritud rinnaga vend. Millegipärast on ta veendunud et mu nimi on või vähemalt peaks olema Karamella. Wtf? Nii ta siis kõlgub vabadel hetkedel baari ja ranna vahet, üritades endast võimalikult head muljet jätta. Vähemalt on tal armas koer, nii et sel ajal kui ta midagi podiseb, saan ma kutsut sügada
Mareti endine töökaaslane on ka millegipärast veendunud, et temast peaks saama minu järgmine boyfriend. Kõigepealt lubas ta mind kuskile sukeldumiskeskusesse seebitada, aga pärast minu ettepanekut, et ma võin seal korki ja vene kirvest õpetada, tekkis tal kohutav vajadus minust naissoost Indrek Sei teha. Nii kurb kui see ka pole, ma loobusin sellest pakkumisest
Kõige naljakam on kohalik Hollywoodi baarman (ka meil on siin selline klubi Ma jätsin talle ilmselt sügava esmamulje, kui tutvudes üritasin oma haledat kreeka keelt praktiseerida ja teatasin talle küsimuse peale kuidas läheb? - "kala re". Tõlkes on see siis umbes "hästi, värdjas". Sest moraal, ei tasu kuulata kuidas kohalikud omavahel räägivad, võib samamoodi ämbrisse astuda nagu ma See oli küll tükk aega tagasi ja nüüd peab ta vajalikuks iga kord kui ma mööda lähen minu keeleoskused proovile panna Ja loomulikult on tal veel eriti kõrgeltarenenud huumorisoon ja ta arvab, et ta võiks mulle Sex on the beachi teha. Igas mõttes. Koomikud sellised..
Ignoreerimiskursused on siin kõvad, kõige raskem on jätta mulje, et sa tegelikult tunned nende vastu mingit huvi, samas aga ise loed rohuliblesid vms. Tagasi tulles võib hoobilt psühholoogiakraadi kätte saada
Manager Leoga on suhted taastatud, tundub, et see "tööpakkumine" oli lihtsalt tuleproov, mille ma edukalt läbisin juhuu, vahest on ka kasulik korralik olla. Koos küll enam ei tööta, aga läbi saame see-eest päris hästi ja tundub, et tänu sellele kõigele on neil isegi mingi respect minu vastu tekkinud. Ma olen nii tubli Ahjaa.. pärast minu mögisemist pargib ta öösiti oma bike teise tänavasse, et mind mitte äratada Peaks talle vist mainima, et ma ei maga enam sel ajal..
Silmarõõmu pole ka enam tükk aega näinud, peakski ennast kokku võtma ja talle külla minema. Varsti pidime tibidega koos välja minema, eks siis hüppab läbi
Loomulikult on siin ka igasuguseid muid ilamokkasid, aga kui kõike hakata kirja panema, annaks raamatu mõõdu välja
Kõige reaalsem oht mis mind siin ähvardab, on ilmselt liiklusõnnetus. Ülekäigurajad on vist moe pärast maha joonistatud, sest keegi nendest kinni küll ei pea. Ja teed ei vaata 90% autojuhtidest. Turistid otsivad tavaliselt õiget teeotsa ja vahivad ringi, kreeklased teevad lihtsalt kõiki muid asju, välja arvatud otse ette vaatamine.
Tänavatel näeb päris palju vigaseid, kellel käsi sidemes, kes on karguga. Tavaliselt on need turistid, kes on esimesel päeval rolleri või atv otsa saanud, kujutanud ette et nad oskavad sõita ja siis vastu puud põrutanud. Kreeklased ei hakka pisiasjadega ennast üldse vaevama, kui juba siis juba ja sõidavad ennast surnuks. Ka nii võib.. Mõnedel läheb ka õnneks ja nii ongi iga endast lugupidav kreeklane vähemalt korra mingi õnnetuse üle elanud. Jumal kaitseb lolle? Tänavapildis on selgelt näha kes on kes. Turistid töristavad nii 30 km/h vaikselt mööda tänavaservasid, kreeklased võtavad lühikesel pimeda kurviga teeotsal 120 km/h sisse, teevad paar eluohtlikku manöövrit ja loodavad, et keegi vastu ei tule. Turistidel on pisikesed kiivrid peas (näevad välja nagu sõjaväe omad, sageli ka rohelised), kreeklased ei suuda oma soengut rikkuda ja sõidavad ilma. Kahjuks või õnneks sõidan mina kreeklastega
Kreeka mehed on juuksemaniakid. Ja nende ootamine enne kui nad välja lähevad, on masendav. Istusime üks päev ja ootasime 2 Amnesia klubi barmani. Kõigepealt ligunetakse pool tundi dushi all, raseeritakse kõik oma rinna-, selja- ja misiganes muud karvad, habe jne. Siis kallatakse peale pool pudelit lõhna, et teiste inimeste haistmismeel ikka korralikult sandistada. Tükk aega vahitakse peeglisse, proovitakse ühte, teist ja kolmandat pluusi, silutakse ennast, keerutatakse, eputatakse. Ja siis juuksed.. Hästi popp on endale hunnik geeli pähe lasta ja sellest siis mingi , turris asi vorpida. Peaasi, et oleks tõeline playboy efekt. Teate küll ju neid lakutud ilueedisid. Juuste sättimine võtab tõsiselt kaua aega, sest iga karv peab olema õiges asendis ja nii nad turtsuvad seal nagu väikesed siilid peegli ees. Mul tekivad küll väikesed kompleksid, kui isegi meestel võtab sättimine kauem aega kui mul. Iseenesest tore, kui mees enda eest hoolitseb, aga no kuskilt jookseb mingi piir..
Täna läks laiamiseks, ostsin endale 3 banaani ja juustu, mis haiseb ja maitseb umbes samamoodi nagu mustad sokid väike vaheldus.. Aga hommikusöögiks olid ikka nuudlid Seelik hakkab vaikselt alla vajuma juba.. Liikuda saab küll ja rohkem veel, juba tööleminek eeldab 20 min tempokat kapakut üles- ja allamäge, pluss veel tagasitulek ja muud käigud. Homme võtan ennast kokku ja lähen randa. Et siis veel omakorda tunnike tatsumist Kui hästi läheb, hakkab kodust kaasa võetud päästerõngas varsti kaduma
Frappe'd lähevad ka juba väga hästi, enam polegi täpilist pluusi endale teinud. Ma arenen
Järgmiseks ülesandeks võtan endale nimede selgeks õppimise. Praegu teab nägupidi enamust, aga 99% nimedest pole halli aimugi. Võtaks endale siis vähemalt normaalsed nimed, mitte midagi stiilis Stavros, Panathenaikos jne. Naistega on hea lihtne, enamus neist on Mariad. Ja Jorgos tundub olevat suhteliselt popp mehenimi. See kuidas nad neid käänavad ja väänavad on muidugi iseasi. Ja nad kõik eeldavad, et ma peaksin nende nime mäletama, kuna nemad teavad minu oma. Sellest nad muidugi aru ei saa, et neid on nii palju ja mind ainult üks. Siiamaani olen üritanud kuidagi laveerida, hüüatused stiilis "õu" ja "juhuuu" on tihedas kasutuses. Varsti tuleb vist siiski teha selgeks kes on kes, muidu ei saa enam jutust aru ja igale ühele "tere kallis" kah öelda ei saa, hakkavad endast liiga palju arvama
Ühe hea sõbra sain endale veel, ka Murphy'se barmani aga päevase vahetuse oma. Jorgos nimeks. Teadmata põhjustel norib ta kogu aeg, et Armando (minu silmarõõm on minu boyfriend ja minu seelikud jäävad talle ka pidevalt ette aga erinevalt ülejäänutest teeb ta seda mõnusa huumori ja ilma igasuguse tagamõtteta. Oleks ainult kõik sellised.. Ta on üks vähestest, kellel ma luban ennast "little sweetheart'iks" ja muuks selliseks jamaks kutsuda
Töölt sain endale mingi hollandi perekonna, kes on veendunud, et ma "absolutely must come to Holland". Täna jätsid aadressi.. Kes teab millal ma kunagi sinna kanti ära eksin Alati on hea tutvusi omada üle terve maailma, eriti minu juhtumi korral Milline õnn, neil on isegi enam-vähem normaalsed lapsed. Kohalikud on küll kohutavad. Nad on nii meeletult ära hellitatud, et paha hakkab. 5-6 a last sõidutatakse veel käruga ringi ja üleüldse on neil kombeks kohutavalt jonnida. Pole ime, et nende jaoks 17=11 ja isegi mind peetakse veel lapseks ja ei võeta eriti tõsiselt. Avaldused stiilis, et Eestis on täiesti normaalne minu vanuselt ise laps saada, tekitavad siirast imestust. Üleüldse on nad vist arvamusel, et ma olen natuke napakas (ma ei süüdista neid, ma pole ise kunagi vastupidist väitnud ), aga siiski heas mõttes. Üldiselt elavad nad mu suurtele plaanidele väga kaasa
Natuke ekstreemsust ka. Selle teksti kirjutamise ajal otsustas mingi väga vihane must kõuts mul aknast sisse hüpata. Õnneks suuremaid kahjusid polnud kui üks lõhutud klaas. Päris kasulik on plastiknõusid omada See miisu on juba mitu õhtut akna peal nillinud, nüüd siis otsustas keset kaklust sisse hüpata. Mul on ainult hea meel, et teine kass järgi ei tulnud, siis oleks kahjud kindlasti oluliselt suuremad olnud. Vähemalt mõnda aega ma enam akent lahti ei hoia... Mööda koridori ja tuba toimus tõeline kassijaht, tunne oli nagu Naksitrallides. Ehmatus oli päris suur, ma oleks peaaegu oma läppari maha visanud püsti hüpates.. Aga kõik on hea, mis lõppeb hästi. Sõnad lähevad ka juba segamini, aitab küll..
Panin nuudlivee keema, nii et aeg õhtusöögiks. Adieu!
Muhv.Nõudmiseni.

Kui ma tagasi jõuan, siis ma ei võta elu sees ühtegi kiirnuudlit enam suu sisse. Nuudlid ketsupiga, nuudlid tshilliga, nuudlid juustuga, lihtsalt nuudlid hommikuks ja õhtuks. Öakk. Kokkuhoiuprogramm, mis teha. Vahepeale suuremates kogustes kohvi, mõni võileib ja suitsud. Mitte just kõige tervislikum dieet, aga mis teha. Elu on karm ja iga algus on raske. Aga lootus sureb viimasena, nii et ehk läheb paremaks
Töötan nüüd juba mõned päevad pisikeses rannabaaris. Tööd pole, raha ka eriti ei tule, aga vähemalt jäävad närvid alles. Keegi ei käsuta pidevalt, teen ise mis tahan Jutustan ülemusega ja vedelen niisama. Õnneks peaks ka kunagi rahvast tulema, siis läheb ehk huvitavamaks. Praegu käivad ainult umbkeelsed prantslased, kreeklased ja mõni üksik sakslane. Prantslastega on eriti huvitav. Parles vouz francais? - äää.. mõkõõ. Niisiis panen oma parimad oskused mängu, noogutan iga asja peale ja ütlen jajah. Siiamaani on päris hästi läinud
Vahepeal õnnestus mõni päev töötada ka ühes Iiri pubis, (Murphy's). Hullumeelne koht. Kaader oli küll päris lahe ja nalja sai kõvasti. Praegune koht on minu endise ülemuse ema oma, nii et perekonnast asi kaugemale ei läinud. Miks ma sinna ei jäänud? Sest kui oleks mõni iirlane tulnud, oleks tema võetud. Siinsetes Iiri pubides on ainult iirlased või kreeklased tööl ja ma siiski eelistaks mingitki kindlustunnet. Peale selle, nagu juba eespool mainitud, mulle meeldib olla iseenda boss. Kuigi mingi hetk otsin ehk teise töökoha veel kõrvale. Kui hooaeg pihta hakkab, vajatakse igale poole inimesi. Teine põhjus oli selles, et mu manager Leo arvas, et mu töökohustuste hulka võiks kuuluda ka temaga "tegelemine" ja ma saatsin ta üsna kiirelt pikalt. Kena mees on küll, aga siiski ma eelistaks säilitada oma eneseväärikust. Nüüd ma lõbustan end sellega, et iga kord kui ta koju jõuab öösel (ta elab samas majas) norin ta kallal natuke
Murphy's't sain endale vähemalt ühe hea sõbra ja silmarõõmu. Asja iroonia on aga selles, et ta on alles 17 a. Tegelikult ma ei ole lapseahistaja, aga ta on ainuke inimene kes suudab mõelda ka muule kui seksile ja kellel on umbes sama crazy mõttemaailm nagu mul Ja ausalt öeldes ei näe ta üldse nii noor välja, nii et minu jaoks oli see täielik shokk. Välimuse järgi ütleks vähemalt 22-23 kui mitte rohkem. Ja ei ole tõmmu poiss pruunide silmadega, täitsa tavaline, aga see-eest vägagi näpitava kanniga Ega sellest midagi ei tule ja abielluma ma ei hakka, aga vähemalt on keegi kellega normaalselt suhelda. Tema ainus miinus on see, et ta üritab pidevalt mind rolleriga ära tappa Kuigi siin sõidavad kõik nagu napakad. Vahepeal karjud jälle: "Armando, slow down a bit, I'm too young to die" ja sõit läheb jälle edasi. Aga lahe on Kahjuks on nii, et kui mina lõpetan tööpäeva, siis tema alustab, aga alati saab üksteisel külas käia Töö juures ma mõtlen.. Kahjuks ei tule noorus iial tagasi võiks ju olla 5 a noorem..
Ülejäänud inimestel on üsna üks mõttemaailm - kuidas kellelegi taha keerata. Nemad jagunevad omakorda kolmeks. Esimesed oskavad inglise keelt ja üritavad sulle seda viisakalt läbi lillede serveerida, alguses sõbrad ja siis.. Nemad on enamuses. Teised oskavad inglise keelt ja ütlevad otse mida nad tahavad. Kolmandatega saab kõige rohkem nalja, nende inglise keel piirdub sageli paari lausega ja kõlab umbes nii: "Mii noo spiik inglish. Mii juu sex gut?" Naera pooleks..
Asi mis mulle kõige rohkem närvidele käib on pealiskaudsus ja kahepalgelisus. Mehed on siin hullemad maod kui naised. Nina ees naeratavad kõik, aga hiljem lüüakse nuga selga. Ma üritan suhteliselt madalat profiili hoida ja seda kõike ennetada, kuigi arvata on, et ega minagi puutumata jää. Õnneks on siin ka toredaid inimesi Ja kõik peaks paremaks minema, kui siin juba pikemat aega viibida. Hetkel koheldakse meid veel nagu lolle turiste, aga mõned muutused on siiski märgatavad. Enam nii lollid ei ole
Tänaval käimine on tõeline probleem. Mida kauem siin olla, seda rohkem tuttavaid saab. Ja igaühega peab ju teretama ja paar sõna juttu rääkima. Mitu korda päevas. Nii kulubki 5 min teekonna läbimisele vähemalt 10-15. Mõnes mõttes tore, aga pikapeale läheb tüütuks. Eriti õhtul kui üritad ühes tänava otsast teise saada ja kõik üritavad sind enda klubisse tirida.
Kõige hullem elukutse maailmas on vist kamaki. Kamaki on see õnnetu, kes üritab inimesi tänavalt sisse meelitada. Eks proovige olla terve õhtu õnnelikud ja säravad kui sind jätkuvalt pikalt saadetakse või ignoreeritakse. Tavaliselt on neil pärast esimest paari tundi närvid läbi ja nad ise üsna juua täis. Sest nagu Murphy'se kamaki Kevin mulle selgeks tegi - kaine peaga seda tööd teha ei saa. Ja nagu temast näha, siis töö muudab alkohoolikuks :S
Barmanidel on umbes sama lõbus. Siin tehakse kohutavalt palju tasuta shote klientidele, et neid veel rohkem täis joota ja veel rohkem raha kulutama panna. Ja iga kord peavad nad ka ise võtma. Kõrghooajal pidid nad õhtu jooksul 200-300!!! shoti jooma. Muidugi pitsid on ka kõvasti väiksemad, aga ikkagi on see meeletu kogus. Ja nii iga öö, sest siin käib töö 7 päeva nädalas. Vabadest päevadest võib unistada. Sama kehtib ka minu kohta. Aga kuna tööpäevad on lühemad, saab sellega hakkama. Sügiseks on neil muidugi tervis perses.
Tibid võtsid minu elukombed üle. Nüüd olen mina korralik ja veedan õhtud kodus, nemad käivad ja pidutsevad iga öö. Alguse asi Võibolla olen ma liiga vana, et iga õhtu kuskil klubides möllata, niigi ma vahepeal ületasin ennast Tegelikult on asi aga selles, et ma mõtlen praktiliselt - kui ma tahan raha koguda (ok, hetkel kui ma tahan ka midagi muud peale nuudlite süüa), siis tuleb millegist loobuda. Minu puhul siis väljaskäimistest, vähemalt mõneks ajaks. Tasuta lõunaid ei ole ja mul pole vähimatki tahtmist endale hunnikut mehi korjata, kes siis rahakoti eest oleks. Ise ma siia ronisin, ise pean ka hakkama saama.
Maine rikkumine on siin ülilihtne ja seda niisama kiirelt enam tagasi ei muuda. Üks viga ja terve linn räägib. Kuna see on nii väike koht, siis kõik teavad mis sa teed, kus töötad, mis hommikuks sõid ja mis värvi sokid sul jalas on. Iga asi võimendatakse ja vähemalt sellest olen ma aru saanud, et kreeklased jumaldavad tagarääkimist. Kohutav.. ja jälle on mehed hullemad kui naised. Ka sellepärast üritaks pigem tagaplaanile jääda ja vältida suuremaid prohmakaid. Siin piisab osades kohtades ka sellest, et suhtled valede inimestega ja võid oma tööst ja korterist ilma jääda. Minu ülemus õnneks on selle koha pealt suhteliselt normaalne. Vist. Paljud kreeklased vihkavad albaanlasi ja nendega suhtlemine võib põhjustada pöördumatut sallimatust. Samas saan mina hästi läbi mõlema poolega, kuigi ma tean, et nii mõnedki inimesed ei vaata sellele hästi. Aga.. who the fuck cares.
Kreeka keel kõlab endiselt hullemini kui hiina oma. Viisakusväljenditega saab enam-vähem hakkama, aga see on ka kõik. Ja muidugi paar sõna mida pole soovitatav kasutada Nagu malakas (kõige hullem solvang mida naine mehele öelda võib, tõlkes umbes m****imeja, meestel omavahel on see nagu sidesõna) ja partuza (sekspidu, mida korraldatakse turistidele). Nojah. Millal enne välismaalastele viisakaid asju õpetatud on? Samas olen ma ka piisavalt vähe aega siin veetnud, nii et lootust on ja suve lõpuks võiks siiski mingil tasandil kreeka keele selgeks saada.
Igasugused satikad on siin kohutavad. Eile jõllitasin tükk aega ühe hiigelsuure rotiga tõtt ja täna kohtusin käelaba pikkuse rohutirtsuga. Cindy juures ajasime taga tarakani, kes oli sama suur nagu minu pöial. ÖAKKK!!! Minu hiljaks jäänud uusaastalubadus - kui tagasi olen, ei virise kunagi enam meie tillukeste putukate üle. Mingi valemiga õnnestus korterist peaaegu ära kaotada sipelgad. Vahepeal oli ikka massrünnak, nüüd kohtab mõnda üksikut õnnetut üritajat. Paistab, et Fairy ja Ajax aitasid, kuigi tuba haiseb nüüd nagu nõudepesumasin ja Charlotte koob endiselt võrku..
Praegu käib äge vaidlus korteri pärast. Kui Maret Eestisse tagasi tuleb (milles ta veel natuke kahtleb), tahab Terje tema korteri üle võtta. See selleks, et üür on 80 euri kõrgem ja omanik tahab 2 kuu ettemaksu, aga suvel katusekorteris ilma konditsioneerita?? Olgu rõdu omamine nii lahe kui tahes, aga ma arvan, et selles kuumuses mis siin olema saab, on parem olla keldris jahedas kui lämbuda. Nii et tulevik on üsna lahtine.. Samas üksi korteri pidamine on ka üsna kulukas lõbu, nii et mingi kompromiss tuleb leida.
Terjel vaesekesel on närvid läbi, eile tuli koju ja nuttis ta töötab assistant waitressina ehk siis ilusasti öeldult sibina. Õigusi tal pole, kõik käsutavad, ise midagi teha ei tohi (nt. tellimusi võtta) ja teine ettekandja on paras bitch. Ei tea kaua ta niimoodi vastu peab.. Maret töötab tema kõrval ja on natuke paremas olukorras, sest ta saab vähemalt inimestega tegeleda, kuigi ka tal pidid vist mingid probleemid olema oma manageriga. Võõrtööjöu rõõmud.. Samas, kõik mis ei tapa teeb jälle tugevamaks ja tulevikus võivad igasugused kogemused kasuks tulla. Ma olen oma ülemuse ja vabadusega väga rahul ja eelistan pigem natuke vähem raha saada kui tunda ennast tallaalusena.
Õppida on siin palju, kõik asjad käivad teistmoodi. Ma arvasin sinisilmselt, et ma oskan midagi, aga tegelikult tuleb peaaegu kõike nullist alustada. Sellepärast praegu ka selline kohvidieet, et enda peal on lihtsam katsetada ja harjutada. Esimest korda kui ma frappe't tegin, olin ma ise üks suur frappe, pealaest jalatallani kohvi täis ja nagu aru saite, ei tulnud sellest üritusest midagi välja. Pärast paari korda läheb asi juba üsna edukalt Ja kreeka kohvi tehes (priimuse peal, kopsikuga) üritan ma jätkuvalt oma juukseid põlema panna. Huvitav kas ma näeksin kiilakana lahe välja? Aga asi areneb ja küll ma varsti asjad selgeks saan.
Asi kisub jälle eeposeks ära, peab vist lõpetama varsti uuesti.. Panin Äpu laulu peale ja üritan tuttu minna.. Olge tublid kallikesed, eks Ja ega te ometi ei arvanud, et ma virisen?? Ei, elu on endiselt ilus ja mina parandamatu optimist..
P.S. Jaanus kallike, ma arvan, et ma ei tule veel niipea tagasi Mul praegu eluülikooli rebaste retsimine ja ei saa ju kohe alguses alla anda Kangekaelsus on alati minu plusside ja miinuste hulgas olnud.

www.foto24.ee
user - roosahiir

Vahepeal siis asjad parasjagu muutunud. Mina elan rahulikult oma korteris, nautides omaette olemist ja sipelgate seltskonda. Charlotte koob rahulikult võrku. Tibid elavad endiselt Niko juures, kuigi Terje ähvardab peatselt siia asuda Lahe Natuke seltskonda ei tee kunagi paha. Tööotsingud ei edene vist kellelgi kergelt, hooaeg pole veel päriselt alanud ja rahvast suhteliselt vähe. Põhiliselt kuuleb lauset: "Tule 10 päeva pärast tagasi, siis me võtame su tööle". Fun, aga mis ma senikaua teen? Imen näppu? Ehteestlasliku kahjurõõmuga pean nentima,et ega tibidelgi lihtsamini lähe, nad vaesekesed on oma jalad täiesti rakku jooksnud..
Õnneks tundub,et saatus on minu poolel. Eraldi kolides tutvusin kohe 2 Eesti tüdrukuga, kellest üks on siin elanud peaaegu aasta ja oludega kursis. Tibid millegipärast nendega läbi ei saa, but who the fuck cares. Ma olen tuntud oma tolerantsuse poolest ning meil omavahel oli väga hea klapp. Cindy aitab mul hetkel tööd otsida, lähengi täna õhtul katsetama kuskile Iiri pubisse (deja vu? Ehk õnnestub end kuidagi tööle nihverdada.
Üleeile õhtul oli suurem pidu, käisime trallasime klubides (jajah, ka mina ei pääsenud nendest ) ja lõpetasime varahommikul. Klubis siin ei klassifitseeru küll millegiks selliseks millega ma kokku olen puutunud. Kus mujal loobivad baarmenid peldikupaberit rahva sekka, et tuju tõsta??? Igal juhul tantsitud, hüpatud ja karjutud sai kõvasti. Kreeka eurolaul on teema, isegi mul hakkavad sõnad pähe jääma.. "Iasu Maria.." Tuttavaid sai ka parasjagu kogutud. Kes teab milleks keegi kunagi vajalik on Lõbutsemisega tekivad küll väiksed raskused-nii kui natuke kiiremini tantsid (loe: ei seisa nagu post) tekivad ümberringi pisikesed väikesed kreeka poisid, kellel on n.ö. "värske liha" mentaliteet. Äkki saab? Aga äkki ikka ei saa??? Korra kellelegi otsa vaatad oled sama hästi kui seotud. That sucks! Kes on mind korralikult pidutsemas näinud, võivad arvata palju neid tegelasi sabas ripub Igal juhul kräu oli kõva. Õhtu eredaim mälestus oli pisike nunnu poiss kellel oli seljas T-särk kirjaga "I killed Bambi!" Oh my God, they killed Bambi! You bastards!
Väga rahvusvaheline seltskond on siin küll. Ma olen leidnud endale päris mitu serblasest ja albaanlasest sõbrannat (Jugoslaavia on vist ikkagi minu teema..), nii et "srpski" praktika on olnud tunduvalt tugevam kui kreeka oma. Aga vähemalt hea on teada,et pärast kogu seda aega suudan ma siiski algelistel teemadel suhelda Ja küll see kreeka keel ka tuleb, kus ta pääseb Kuigi eks ta üks perverssuse tipp ole. Millises keeles on veel 5 erinevat i'd? Proovi siis midagi välja lugeda..
Eilne õhtu möödus suhteliselt vaikselt, klubidele sai küll korraks tiir peale tehtud, aga tuju polnud päris see,nii et jätsin ülejäänud rahva maha ja tulin koju tuttu. Ma vana inimene, iga päev ka ei jõua kõik on siin nii noored, ca 18-19, ime ka et ei jaksa sammu pidada. Niisama tiksuda ja uimerdada pole ka mõtet, homme on ka päev.
Ilm on vahelduva eduga väga hea ja täielik saast. Üleeile sadas vihma, eile üle 30 kraadi. Olite te väga kadedad,et oma jama meile saatsite? :S Keldris elades võib ainult aimata, mis üleval pool toimub. Eile hommikul juba ehmatasin ühe tädikese poolsurnuks kui aknast välja vaadata üritasin. Eks kujutage ise ette, kui te jalutate rahulikul kõrvaltänaval ja järsku kasvab mingi pea teie jalgade juurest välja.. ma arvan,et see tädi polnud elu sees nii kõrgele ja nii häälekalt hüpanud Vähemalt ma tean nüüd kuidas ennast lõbustada kui igav on-ootad akna peal, kui keegi mööda läheb haarad korraks jalast kinni, lähed peitu tagasi ja ootad reaktsiooni Tänavale nii lähedal elamisel on loomulikult omad miinused-täna hommikul oksendas mingi lapsuke oma jäätise mulle akna taha. Fucking turistid
Üksikult end tunda ei saa, lisaks Charlotte'le ja sipelgatele elutsesid wc-s 2 väikest musta kahtlast mardikat. Solidaarsusest Buldogi vastu nimetasin ma nad Jimiks ja Bobiks, enne kui nad oma märjad matused said
Pesu pesemine on omaette ooper. Kuna ma veel nii rikas ei ole,et saaks lasta kellelgi teisel selle töö ära teha, tuleb ise kuidagi hakkama saada. Kes on kunagi minikraanikausis Fairyga oma papusid ja riideid pesnud, sokk korgiks ees, saab ehk aru. Kuivatamine on võimatu üritus, nii et välja minnes on wet T-shirt show omast käest võtta Kaussi, mis asju oluliselt lihtsustaks, siin ei müüda. Õnneks läheb Cindy varsti Iraklioni ja aitab mind hädast välja. Voodiriietega olid nad ka kitsid, nii et magamiskott aitab hädast välja. Ja padja asemel on rätik ja vest pea alla kokku keeratud Me like it!
Väike kodunemine on juba tekkinud. Esimene soov ennast kookonisse tõmmata, vaikselt nurgas edasi-tagasi kõikuda ja maailma läbi lukuaugu ettevaatlikult kombata on hakanud taanduma. Crete, here I come!!! muahh :*
Olude sunnil pean vist õppima huntidega koos ulguma-ostsin endale viisakamad plätad ja ühe seeliku.. Ma loodan,et see pole algus minu allakäiguteele Sinnamaani kuni ma endale 15 eur Diori või Dolc&Gabbana pluusi ostan, on loodetavasti kaua aega.. täna tuleb vist ainult teksased hankida, dressidega vist päris tööle minna ei saa ja õhtul seeliku jaoks liiga külm. Lühinägelikkus (oleks võinud ju midagi Eestist kaasa võtta veel) on minu tugevaim külg
Üleval elavad kuskil vist mingid saksa küülikud, vähemalt äge põrutamine käib kogu aeg. Siiamaani on õnnestunud end tagasi hoida, aga varsti vist hakkan kaasa elama "schnell, schnell Helga". Emasloom õpib tähestikku, vähemalt täishäälikud on selged juba. Aa-ee-ii-ooooo-uu... Istu, 5. Aga üldiselt täis suuga ei ole viisakas rääkida.
Nüüd vist viimane aeg lõpetada,enne kui Iliase ja Odysseiaga võistlema hakkan, asjad said küll väga ebakronoloogilises järjekorras kirja pandud, kuid küll te aru saate.