Kata vs maailm

Hooaeg hakkas pihta, aga ei saaks öelda, et see just väga meeldiv oleks. Oma tööga olen küll õnnega koos, ei kujutaks ettegi, et peaks Beach Roadil töötama. Neljapäevast hakkas korralik trall pihta ja mina kõigun shoki äärel. Nõrganärvilistel ja liiga hea kujutlusvõimega inimestel mitte edasi lugeda.
Minu õhtune jalutuskäik kujunes küllaltki huvitavaks. Kui olin otsaga Iraklise töö juurde jõudnud, kostitati mind väljenditega millest "you little idiot" oli kõige leebem, ülejäänud oleks kõik vähegi usklikumad hinge vaakuma pannud. ??? Nojah, käsk on vanem kui meie ja nii ma siis alguses üsna solvunult sinna terrassi peale jalgu kõlgutama jäin. Kui edasi ei lubata liikuda, tuleb paigale jääda. Edasi käis kõik nagu kinos, ainult vaata ja imesta mida inimesed teevad. Asi algas sellega kui kaks umbjoobes tüdrukut lendasid kõrvalbaari sisse, lükkasid puldis muusika põhja ja põletasid 2 kõlarit läbi. See oli alles algus, et näidata kui põnevaks asi võib minna. Pärast seda kui nad välja visati, hakkasid tibid keset tänavat kutte üles ärgitama, et need turvamehe läbi peksaksid. Meestel endal ka vist aru peas polnud (4 pisikest poissi vs 4 omanikku, 3 barmani, turvamees, kamaki, kickpoksijast ettekandja ja sõbrad.. no kuulge..) ja nii nad sinna taidlema läksid. Nende õnneks lõppes asi vägagi viisakalt, pääsesid ainult lõhkise mokaga. Pärast 10 min vaheaega läks järgmise klubi ees suuremaks kakluseks, mis kaasas ka lähemate klubide turvad ja kamakid. Ehk siis umbes 30 matsi kaklemas. Terve tänav oli seda möllu täis ja mul oli vaade esireas. Päris kõhe hakkas. Mingi tüdruk oli piisavalt loll, et sinna vahele tõmblema minna ja lõpetas pikali maas, terve pundar mehi ümber, kes teda jalgadega peksid. Väikesel vahepausil tõmbas kõrvalrestorani kelner suuremad vereloigud mopiga ära ning kogu trall hakkas otsast peale.Kas annab veel rõvedamaks minna? No ikka..
Vaatepilti kus purupurjus tüdruk, no ikka selline kes vaevalt püsti seisis, võeti 2 venna vahele ja viidi lihtsalt sinna samasse nurga taha, kohtas iga 5 minuti tagant.
Pärast seda kui Iraklis baari kinni pani ja mind koju viima hakkas, avanes maja taga siis selline vaatepilt: kõigepealt oli üks vend, kes oli ametis pihku peksmisega. Kaks sammu eemal tegi mingi tshikk teisele tüübile blowjobi. Veel natuke eemal seisis kolmas tüüp, kes pildistas kogu asja. Ja katusel olid 2 väikest poissi, kes kogu asja eemalt jälgisid. Kui olime auto ringi keeranud, oli asi natuke muutunud. Tüüp, kes enne eemal seisis, põrutas tüdrukut (kes oli endiselt ametis blowjobiga), ja teine oli seal seal samas kõrval, endiselt ametis pildistamisega, ilmselt lähikaadrid. Ja katusel olid endiselt 2 väikest poissi, kes kogu seda kino segamatult pealt vaatasid. Ma olen ilmselt liiga õrnake, sest selle vaatepildi peale ei osanud ma enam kuhugi oma silmi peita. "Welcome to the nightlife of Hersonissos", oli Iraklise ainus sarkastiline kommentaar, pärast seda kui ta oli lõpetanud ühe iirlase tagaajamise, kes oli otsustanud mööda autosid trampida. "Ok, got the point.."
Ja kogu selle põhjus? Inglased ja iirlased on kohal. Lohutame ennast sellega, et Malias (naaberlinnas) on asi 10x hullem.
Minu õnneks olen ma siiski staff, nii et tuttavate omamine võib veel vägagi kasulikuks osutuda. Sellest hoolimata arvan ma, et kuulan sõna ning õhtused jalutuskäigud-vähemalt üksinda ja väljaspool peateid-jäävad nüüdsest kuni augusti lõpuni ära. Siis peaks asi uuesti normaliseeruma. Õnneks on veel olemas fakt, et kui sa ise tüli ei nori, ei puutu sind keegi, sest neid kes seda otsivad, on piisavalt palju. Ja enne 2-3 on olukord üsna normaalne, pärast seda hakkab alles hullumaja. Sellest hoolimata hoiame Terjega üksteist oma käikudega kursis, lihtsalt igaks juhuks.
Tänavatele on tekkinud massiliselt mustlasi, eriti lapsi, kes siis lisaks kerjamisele ja käevõrude müümisele (mis on ainult petteks) elatuvad sellest, mis nad umbjoobes turistidelt varastada suudavad. Vaadates mis toimub, peaksid nad elama nagu kuninga kassid.
Vot sellised on siis lood. Kolmapäeval olid siin 4 eesti tüdrukut, käisime Terjega koos väljas. See oli ka viimane suhteliselt rahulik õhtu ilmselt. Ootan huviga, mida põnevat elu edasi toob.
Sellised pisemad muudatused siis veel, kes ei tea. Mina olen taaskord blond (ok, tibukollane)-puhtalt praktilistel kaalutlustel-punane kulus maha kiirusega, mis oleks isegi kosmosesüstikule au teinud. Ja Terje andis pärast suurt kuumalainet alla ja kolis oma katusekorterist minu juurde alla keldrisse. Maret on ajutiselt Eestis, me siin ragistame ajusid kuidas mahutada 3 tüdrukut ja nende asjad 2 voodisse ja 1 kappi. Küll kuidagi ikka hakkama saab. Praegu toob Terje töölt pappkaste koju, üritame nendest midagi aretada. Terve elamine on aga tõeline kolahunnik.
Viimastel päevadel on tuul olnud. Kõndides on see hea, aga ujuma minek on tunduvalt raskem kui oodata võis. Lained on siin ikka kohutavalt võimsad. Esimest korda kui ma suure optimismiga sisse marssida üritasin, leidsin ennast üsna kohe pea alaspidi rabelemas kohas, kus alles oli liiv. Hetk hiljem oli vähemalt liiter soolast vett mu kõhus ning ma ise rabelesin elu eest, et välja saada. Mõned sekundid hiljem oli rahval ülilõbus, sest ma tõmblesin edasi, märkamata, et vesi oli taaskord taandunud. Ikka juhtub
Mõned seadused siis, mis vähemalt minu puhul siin ja ainult siin paika peavad.
*pärast rannas käimist ja enne välja minekut tekib alati nina otsa suur punane punn (koju jõudes on see loomulikult kadunud)
*riietusese mida selga tahan panna, kuivab alati kõige viimasena
*päeval millal ma plaanin välja minna, jõuan koju umbes 2 tunni pärast. Päeval, millal ma seda ei plaani ja lähen nagu vana peldik putkasse vett tooma, venib pidu hommikuni.
*päev, millal ma plaanin randa minna on alati kõige tuulisem ja jahedam
*süüa pakutakse alati siin, kui mul on juba kõht täis
*sääsed ja muud hammustavad satikad armastavad mind rohkem kui oma elu
*igale magamata ööle järgneb alati kiire tööpäev
Üldiselt võiks seda nimekirja vist lõpmatuseni jätkata.. Huvitav, kas see on tasu Murphy'ses töötamise eest?
Aitab küll nüüd
Kallid

Kõik tunduski juba liiga ilusasti minevat-kuumad ilmad, tööl tegemist, rahvas enam ei tüüta, õhtused ujumised, rolleriga ringi sõitmine, vigastustevabaperiood.. Mnjah, oli vist liiga palju tahetud.. Igal juhul otsustas Emake Loodus seda asja väga kiirelt muuta. Yes, Mother Nature is a whore.
Eile läksime Terjega pärast tööd ujuma ning mis saab veel parem olla kui veest välja tulles endale meresiil jalga astuda. Õigemini jalga hüpata, sest ma üritasin parasjagu Terjele midagi näidata. Tunne on umbes selline nagu nõelapadja otsa hüpata. Aga see ta ju tegelikult ongi-elus nõelapadi. Ja minu jalg nägi välja nagu nõelapadi. Ülejäänud õhtu oli sisustatud. Mina olingi õhtu staar Kartlandis, kus kõik üksteise võidu üritasid ogasid välja saada. Skoorisid Terje ja Niko, kes said kumbki mõlemad 2. Oleks mul jalafetish, oleks ilmselt minu õnnepäev olnud, kuna aga sellised kalduvused puuduvad, ei jäänud muud üle kui tooli peal istuda, ulguda ja kõik välja kannatada. Iraklis jäi auväärsele teisele kohale, ta suutis öösel veel ühe suurema välja õngitseda, ülejäänud olid liiga sügaval. Kõige ebameeldivam on fakt, et see elukas elab oma ogadega endiselt edasi sinu jalas, kui sa talle peale astud. :S Ma andsin oma parima, et ta õhtul õli sisse uputada, vist aitas, sest minu kallis ülemus sai täna veel 4 kätte. Liider 1 oga pikkus oli pea 1,5cm.. paar tükki on siiski veel sees, ehk saab homme hommikul kätte. Õnneks on olemas Terje rolleriga, kes mind ringi sõidutab, sest käimine pole just kõige meeliülendavam tegevus. Igal juhul järgmine kord olen targem, hakkan otse kaldast ujuma, mitte ei lähe kuskile jalutama. Muidu on õhtune ujumine üks parimaid tegevusi üldse, ulbid kuskil keset merd ja vaatad tähti, naudid rahu ja vaikust ning vesi on nagu supp Me like it

Pole juba nii kaua kirjutanud, et ei oskagi enam varsti. Mis uudist? Ei tea enam kust alustada. Alates viimase blogi kirjutamise päevast on kuidagi jube palju tegemist olnud, kuidagi raske on hakata asju kronoloogiliselt paigutama, aga annan oma parima.
Samal õhtul kui netis olin, sain korraga nii telefonikõne kui meili. Teemaks siis majutus ja couchsurfing (hospitalityclubi analoog). Ma arvasin, et viimane aeg oleks oma karmavõlgu heastada ja ka kellelegi teisele külalislahkust osutada. Nii sattusid siis minu tagasihoidlikku keldrisse Greg Kanadast ja Patrick Hong Kongist. Rahval linnas nalja kui palju. Keegi ei saanud päris hästi aru mis toimub ja miks ma järsku kahe tüübiga (kellest nemad mitte kui midagi ei tea) ringi tatsan. Teooriad läksid kohati päris utoopilisteks, aga üldiselt jäädi arvamusele, et ma olen endale 2 uut meest soetanud. Patrick lahkus järgmine hommik, Greg jäi päevakeseks kauemaks. Tema teisel ja viimasel õhtul otsustasime siis lõõgastuda, hankisime endale pitad, õlled ja desserdiks oli Vana Tallinn. Kõige selle boonuseks lõpmatu irvitamine varahommikuni välja. Oli küll lõbus, võib teinekordki korrata
Viimasel netisoleku päeval juhtus veel palju muudki, mis on nüüdseks käivitanud päris pika sündmusteahela. Minu läppar visati kapi otsa ning George ja Iraklis (tshehh ja tema ülemus) arvasid, et kohutavalt oleks vaja hakata rakit jooma. Ikkagi Eesti-Inglismaa 0:3 nende rõõmuks. Mõeldud, tehtud - mulle seejuures väga palju sõnaõigust ei antud - sai siis pudelike vaikselt ära lahendatud. Ja nagu tavaliselt ei saanud ju ilusasti koju minna, vaid oli vaja kõrvalklubisse möllama minna. Seekord lõppes asi siiski viisakalt, selle hüppamisega kadus kindlasti ka viimane alkoholipiisk minu verest. Ja minu püüdlused Georgile naist otsida kukkusid haledalt läbi. Iraklisega aga... sai alguse midagi, mida võib vist suhteks nimetada ning mis siiani üsna edukalt kestab. Nojah, olingi liiga kaua vastu pidanud. Asjal on samas päris palju boonuspunkte-enamus ilakotte on seljast kadunud, kellegi "girlfriendi" niisama näppima ei hakata. Jutus muidugi erilisi muutusi pole. Aga nii mõneski muus asjas on rahu majas Ja nalja saab endiselt nendega kõvasti-päris mitu korda on juhtunud, et olen lihtsalt keset tänavat maha istunud ja naernud, nii et pisarad jooksevad. Tõelised klounid.
Esimene ägedam diskussioon oli ka juba ära. Ma ei suutnud kuidagi kodanikule selgeks teha, miks elavad kaks võhivõõrast inimest minu korteris, eriti kui mul on ainult 2 voodit. Asi lõppes kompromissiga-Greg ja Patrick olid minu korteris, mina Iraklise omas. Järgmine õhtu kui oli ainult Greg, lubati pärast veendumist tema ohutuses mind enda koju magama. Kaunis.
Aga vähemalt teeb see kõik nii mõnelegi inimesele kõvasti rõõmu, eriti Leole. Kunagi sai natuke vaieldud ja ma kinnitasin talle siira optimismiga, et minu meelest võivad kõik kreeka mehed ennast oksa tõmmata. Esimene kord kui Iraklis mind hommikul koju tõi ja ma Leoga trepi peal kokku jooksin, tuli vennal selline õnnis nägu ette, nagu oleks jõulud varem kätte jõudnud. See on see miinus, kui elad tuttavatega samas majas.
Nii mõnedki päevad sai rahulikult oldud, siis hakkas elu igavaks minema ning üleeile sai Maretiga üks korralik pidu maha peetud. Asi sai alguse tegelikult Jorgosest, kes arvas, et ta võiks mind teel putkasse korraks kõrvale tõmmata ning paar kiiret Sambucat teha. Kuna tema põhjendused olid üpris õigustatud-ma polnud tõesti ammu enam neil külas käinud ja pikemalt juttu rääkinud ning lisades sinna veel fakti, et samal ajal kui ta seda seletas, tolknesin ma üle tema õla, polnud just palju valikut. Maretiga taaskohtudes olin ma juba kergelt kõrgendatud meeleolus. Tantsisime, kargasime ringi, korraldasime mingite iirlastega pulmatseremooniaid.. mnjah, igavuse üle ei kurtnud. Vahepeal oli vaja kohutavalt teise tänava otsa minna-sealjuures tuli läbida nii mõnigi baar ning pidu läks edasi. Kuskil hommikupoole arvas kergelt närviline Iraklis, et viimane aeg oleks veenda mind lõpetama. Õnnestus. Kodanik oli pool ööd Simpsoneid vaadanud ja mitte just kõige paremas meeleolus enne kui ma lõpuks pärale jõudsin. Eile otsustasin siis, et olen korralik ja keeldusin Jorgosega teise saare otsa pulma sõitmast.
Üritan omandada vaikselt uusi oskusi. Käisin paar päeva tagasi Andreasega (ühe klubi dj-ga) snorgeldamas. Õigemini oleks asi pidanud seda nime kandma, tegelikkus oli natuke teistsugune. Ma ei tahtnud kuidagi aru saada, et kui pea vee alla pistad, siis toru ots peab välja jääma. Enda uputamises olen ma ilmselt doktorikraadi väärt. Teoorias oleks ma ilmselt meistersukelduja, praktiline osa jätab veel soovida. Soolast vett läbi nina filtreerida aga oskan juba päris hästi.
Vot niimoodi veereb see eluke siinpool.. Ilmad on vist jäädavalt paremaks hakanud minema (JUHUU) ja kuumus on kohati juba tüütav. Aga se'st pole midagi, läheb veel hullemaks Materiaalne olukord on endiselt jube kaka, söömise võib varsti täiesti ära unustada-see on pidupäevadel. Väljaskäimisega siiski probleeme pole-keegi ei taha raha.. Niisama istudes ja kohvi juues küll, aga mitte pidutsedes. Saad sa siis aru..
Korteriotsingud ei taha ka kuidagi veel edeneda, normaalse hinna eest 3le inimesele midagi leida on raske, aga ehk ikka õnnestub. Loodetavasti ilma suurte tarakanideta..
Vot sihuke lühikokkuvõte siis praegu asjadest, kui uudiseid on, eks siis jälle.

Peale seda kui natukese oma garderoobi täiendasin, hakkasid kõik üksteise järel ära keerama. Nüüd ei saa enam üldse rahulikult kõndida. Peaks hakkama kopteriga tööle minema. Kujutage ette dialoogi:
"Hello Katrina, how are you?"
"Good!"
"This is my son, he's going to be a great husband for you."
"Mõhh???"
"You can have a lovely wedding around here."
"Emm... No?!?"
No saad sa siis aru mis neil hakkas.. Isegi Jorgos on veendunud, et ma peaks temaga kiiremas korras kohvi jooma minema, sest "he likes me so much". Ma arvasin, et ei ja küsisin, kas keegi on teda vahepeal peksmas käinud, et ta nii lolli jutu ajab ja käitub nagu "malakas". Hea, et ma piki pead selle eest ei saanud.. Ei noh, nii palju siis ainult sõprusest.. Aga küll ma talle mõistuse pähe panen, nutab ja on sõber edasi
Minu ainsad lohutused siin segases kohas on üks tshehhi kutt ja tema ülemus, nendel on veel ainsana kõik korras. (Veel???) Vahest võib ju lihtsalt niisama ka kellegagi jutustada, ilma, et peaks pidevalt valvel olema ja mõtlema, et keegi millestki valesti aru ei saa. Ja see tekst mis sealt tuleb, on hullem kui kreisiraadio. Õnneks on nad arvamusel, et ma olen veel napakam kui nemad, nii et äkki jätavad rahule Täna üritasin Georgile spaghetti bolognesest parukat teha (hea, et ta kiilakas on). Päris huvitav nägi välja, äkki on see tulevane mood?
Roberta ja Ben hakkavad ka Londonis vaikselt segaseks minema. Nende viimane plaan on proovida jalgrattaga Londonist Indiasse sõita ja ma peaks nendega loomulikult ühinema. Fuck the trees, keset veebruari jalgrattaga mööda Euroopat ringi koperdada on ju palju huvitavam. Samas, miks mitte? Minek oleks läbi Lähis-Ida - Iraan, Pakistan jne., tagasi läbi Venemaa, Usbekistani, Kasastani ja mis iganes -stanid veel tee peale ette jäävad. Eelarve ca 2000€. Pärast kõikide viisade ja muude kulutuste maha arvestamist jääb järgi umbes 2€ päev. Kui hästi läheb. Väljakutse on kõva ja iga hetkega hakkab see mõte mulle järjest rohkem meeldima See tähendab muidugi, et sügisel läheks ma siit otse Londonisse, et millalgi aasta alguses liikuma hakata. Enne seda on ju vaja ettevalmistusi teha ja natuke raha juurde koguda. Vot sellised napakad plaanid liiguvad meie väikestes peades Pole veel ainult otsustanud, kas targem oleks sõita natuke lõuna poole ja alustada jalgrattaga liiklemist nt. Istanbulist või teha kogu üritus ikka otsast peale läbi.
Ilm endiselt imeb. Eile hommikul oli selline tuul, et ma ei julenud uksest väljagi minna. Nagu tõeline orkaan oleks üle käinud. Pilved, jahedus.. Öakk. Täna päeval oli enam-vähem, sain ka paar korda ennast päikese käes keerutada. Polegi enam lumivalgeke Eeltöö on vaja ikka ära teha, et mitte suvel kõrbema hakata.
Menüü on ka natuke vahetunud. Nüüd on päevakorras corn flakes ja kuivikud tuunikalaga. Ja kohvi muidugi. 3 frapped päevas on miinumum. Parem ikka kui pita või nuudlid
Üldiselt pole midagi väga muutunud, grusiin ikka vesistab kui mind näeb, pervod sama segased nagu enne jne. Same shit, different day. Prantsuse keele peaks ka selgeks saama, vähemalt algtasandil, jube palju on umbkeelseid tegelasi. Kui nüüd raha saan, lasen endale T-särgi teha, kirjaga "Don't be a dick, tip your bartender." Pidi jube hästi mõjuma.

Mu võimalik tulevane boss on pervert. Siiamaani kõige hullem, keda kohanud olen. Algsest viisakusest pole midagi järgi, ainult rõvetsemine. Eks ta kohati ole naljakas, aga vahest hakkab asi juba üle piiri minema. Pidevalt on Stephanosega (vetelpäästjaga) kihlveod selle üle mis värvi ja milline pesu mul seljas on ning nad üritavad seda ka pidevalt kontrollida. Uusima leiutisena üritati päikeseprillide peegeldust kasutada. Kõva mutt nagu ma olen (irw), siis ei jää muud üle kui peab neid pidevalt peksma Sõna otseses mõttes, vahest saab ikka täie jõuga rusikaga kõhtu virutatud, aga ega nad muul viisil järgi ei jäta. Ja igasugustel jobudel ennast näppida ikka ei lase. Jutust parem ei hakka rääkima, selle võiks kuskile pornoajakirja panna. Töö, mida ta kuskil juuni keskpaigast pakub, oleks iseenesest väga hea ning barmanina on ta tipptasemel, õppida oleks kohutavalt, kuid kas mu närvid seda vastu peavad on iseasi. Leti taga ei saa ju oma ülemusele jalaga virutada :S Eks vaatab seda asja veel..
Üleüldse on tunne, et asi mida meie nimetame juba vägivallaks, on siin normaalne. Temperament on muidugi teine, kuid siiski. Ja see, et mees annab naisele kõrvakiilu, on täiesti tavaline. Isegi ma oleks ühe äärepealt saanud, sest proovisin mis juhtub, kui kellelegi "malakas" öelda. Teist korda enam ei proovi, sest teist sellist eksimust enam andeks ei anta. Kui, siis ütlen ainult varsti Babisele ja Stephanosele (pervodele) seda
Ajasin esimese mehe nutma Ma vist ikka ei saa grusiinidest üle ega ümber, leidsin ainukese siinoleva üles Väga lahe kutt, ühe baari kamaki. No english, aga vene keel kärab kah ja suhelda ikka natuke saab. Ütlesin talle gruusia keeles tere (no ei tulnud midagi paremat pähe) ja kodanik hakkas keset tänavat töinama. Tuli välja, et ta pole viimased 4 aastat oma kodukeelt kuulnud. Nüüd üritab ta iga kord keset tänavat mind oma kallistustega ära tappa, vahest võtab lausa hinge kinni. Kuid vähemalt tema jaoks olen ma väga heas nimekirjas Good for me.
Vahetasin pita crepede vastu, enne tööleminekut hüppan Terje töö juurest läbi ja söön natuke, 2-3€ ja kõhu saab täis. Ja Terjel hea harjutada. Tema ülemused on vähe tagasihoidlikumad oma soovidega, nad tahavad ainult jahti koos 50 naisega. Ma lubasin olla nr 47 ja üle paadi ääre kõlkuda. Jutuks hea küll.
Kreeka keel edeneb üsna tavalises suunas. Saan juba enamasti aru, kes millist kohvi tahab, oskan häid jõule soovida ning muuhulgas ka väga mitmel viisil inimesi pikalt saata. No mida oligi arvata. Vahel on kasulik ka see viimane
Naabriga käib võitlus. Tema laseb mulle kreeka muusikat, ma talle vastu Metsatölli ja muid ilusaid asju Päris lõbus on...
Esimesed paar Star Beachi pidu on ka juba ära olnud, kuigi veel suhteliselt viisakad. Üldiselt pidid naised alasti benjit hüppama (noh, kiimakotid, broneerite juba pileteid? ), inimesed kaotavad oma riideid ja kõnnivad alasti koju, stripparite peale ei vaevu keegi enam isegi pead pöörama, liiga tavaline.. Ühesõnaga-kellele maapealne paradiis, kellele põrgu. Aga suuremat sorti läbu igal juhul. 2x nädalas. Mul pole veel seda au olnud, et sinna minna, aga vähemalt ühe korra võiks show ära vaadata.
Terjega pidime varsti benjit hüppama nii kui nii, riietega küll siiski, kuid ikkagi. Väike adrenaliin tuleb jälle...
Leppisime kokku, et esimesel õhtul kui jälle koos elame, teeme hakklihakastet, kartulipüreed ning kartulisalatit ja kutsume sõbrad külla. Kokkamise au jääb mulle Natuke tuleb küll improviseerida, leida mingi hapukoore asendaja, aga küll kuidagi ikka hakkama saab. Tahaks ikka üle pika aja korralikku toitu süüa..
Palgaga läheb mul täitsa hästi, kui normaalsed töötunnid saab veel, siis olen 7 taevas. Nagu kuulda on, siis saab rahvas 8-10 tunni eest 20€, ma saan sama raha 4 tunni eest. Ok, kuigi töötan ca 3 h ja saan 15, on see parem ikkagi. Vaba aeg ja stressivaba töö loevad ka ikka midagi.
Riietega juba tõsine probleem. Lihtsalt ei ole midagi selga panna, peab vist ikka paar asja ostma endale. Seelik ja püksid, mis kukuvad iseenesest alla, kui neid kinni ei hoia, pole just kõige paremad. Ja pluusidega, mis lehvivad nagu langevarjud on sama asi. Polegi palju vaja alla võtta, et jätta mulje nagu sa oleks hommikul kartulikoti selga pannud. Natuke olen ikka alla käinud, ostsin endale 8€ eest D&G päikeseprillid, aga ilma lihtsalt enam ei saanud, silmad hakkasid valutama. Ja logo on hästi väikeselt ning jääb juuste alla, see on põhiline
Väike jume on ka ikka juba peal, päris lubi enam pole, kui samas vaimus jätkan, olen varsti juba pruun.. Randid jooksevad igalt poolt. Peab leidma mingi vaikse koha, kus kedagi pole ja kus triipudest lahti saab. Ainus, mida siiamaani tean, on mu töö juures, aga seda lõbu ma ka pervodele ei paku, et ennast seal keerutama hakkan. Niigi raske nendega.
Aeg-ajalt juba unustan, mida kirjutanud olen, nii et kui end kordama hakkan, siis tuletage meelde Pervod on ikka põhilised, seda ma tean
Et siis.. aitab küll.. tsauuuu!!!!

Paar päeva tagasi vedeles mailboxis kiri. "Tere, mis teed? Me läheme suve lõpus itta, tuleme korjame su üles. Läheme Indiasse puid istutama. Tsau!" (eesti keeles kõlab see kuidagi väga kohmakalt). Tundub umbes nagu tahaks keegi õhtul välja minna, aga mastaabid on natukese suuremad. Eks ta ilmselt selline pikem väljaminek olegi Aga see tõestas veelkord, et maailm on piisavalt väike, et sellised asjad võimalikud oleksid. Ja ei loe siin rahvused ega asukoht. Kui hollandlane, leedukas ja aussie võivad Londonist tulla mind "üles korjama", siis ei ole enam miski võimatu. Järgmisena peab vist kosmoseturismi uurima hakkama Muidugi sõpru on alati tore näha, ükskõik mis kohas ja ükskõik mis ajal. Minu sõprade nägemise jaoks tuleb lihtsalt pahatihti natuke kaugemale sõita ja õlleklaasi taga jutustamise asemel vahetatakse muljeid 40 kraadises palavuses mäest üles ronides. Lahe, eks Naljatades sai siis ka reisi teema välja mõeldud-Get lost and go. Tegelikkuses peaks see olema vist LP termin experimental travel'i kohta, aga see sügis käib see siis meie kohta. We get lost and go. Eeldusel muidugi, et eelnevalt lubatud piimajõed ja pudrumäed tõeks saavad ning mul õnnestub natuke raha teenida.
Väljas pidevalt täielik koerailm. Vihma ladistab täiega, vahest ka äikest. No kes see tuleb siia sellise ilmaga? Üks päev vahepeal on jälle normaalne, siis jälle sajab ja on pilves jne. Phäh. Selline tunne on, et varsti põgenevad need viimasedki turistid siit. Mitte, et ma neid süüdistaks.. Ja vahepeal oli jube huvitav vihm-ma ei tea kust see torm tuli, aga mingi hetk hakkas mingit jama taevast alla tulema. Minu valged riided olid kõik nagu väikeseid roosteplekke täis ja Terje rõdu valge põrand oli muutunud oranziks. Pärast saime targemaks-see oli kõrbeliiv, mis Aafrikast meile kandus.
Ülevalt Kotolofarist helistab 5x päevas mingi vend, kes arvab, et ma võiks ikka neile kamakiks minna. Ma arvan, et päeval mil ma hakkan pensionäre kättpidi uksest sisse lohistama, olen tõeliselt alla käinud. Vabandust, seal pean ma nad piki keerdtreppi katusele saama. Ja lohistamine on sõna otseses mõttes, inimesed tuleb kättpidi sisse tirida, isegi siis kui nad ei taha tulla. Terjega arutasime, et tagasi tulles hakkame Eestis kamakidena tööle ja tirime kõik vanatädid Nõmme turult alla keldrisse Irw...
Majaomanikku sai jälle natukese lõbustatud, käis ukse taga üüri kogumas, mul oli aga just pesupäev, kõikvõimalikud kohad olid mingeid asju täis riputatud. Üks papu kuivas kraani ja teine ukselingi küljes ning üleval laelambi küljes rippusid Amnesia Club'i kaelapaelaga stringid. Leidlikkus on aeg-ajalt mu tugevamaid külgi. Tüübi suu läks igal juhul kõrvuni ja tal oli tükk tegemist, et kuidagi naeru tagasi hoida. Irw...
Meie vetelpäästja ja tema barmanist sõber annavad oma parima, et mind hulluks ajada. Kogu aeg möla jookseb, aga ma annan oma parima, et neile vastu teha Eile valasin selja tagant Stephanosele terve jäänõu kaela Eks ma pärast sain ise ka natuke märjaks, aga tema hüppamine oli seda väärt. Ja paar korda on nad apelsinidega ka vastu pead saanud kui liiga üle piiri lähevad, ninnu-nännutamisega ellu ei jää.
Kui Maret nüüd juuni keskel ära läheb, tuleb ikka korterit vahetada. Ok, teine on natuke kallim ja kõvasti väiksem, aga seal on rõdu ja värske õhk ja võimalus asju kuivatada. Mis suvel palavaga seal toimuma hakkab, seda veel ei tea. Aga nagu ma avastasin, olen klubidele liiga lähedal-oksendavad ja magavad inimesed akna taga ei vasta minu arusaamadele mugavast kodust ja vaikselt hakkab kerge keldrikakandi tunne tekkima. Ja akent lahti hoida enam ei julge pärast seda kui üks mustlasnaine mulle peaaegu tuppa ronis ja arvas, et ta võiks kah siia kolida, mul ruumi küll ja temal pole korterit. Ei noh muidugi, ma hakkangi siin varjupaika pidama..
Ja mis kõige parem-täiendasin jälle natuke normaalsete tuttavate nimekirja Kui hästi läheb, siis tundub, et see suvi sebin ma ringi surfaritega, kellel on muuseas ka oma rock band. Kusjuures väga kuulatav band. Tase.. Lubasid tulla mulle katusekontserti tegema, kui Terje juurde kolin ja rõdu oman, ma lubasin neile nuudleid keeta
Midagi muud tarka polegi nagu toimunud, üsna üksluiseks läheb see elu, nii et sedakorda siis nii lühidalt. Kui uudist on, siis kirjutan jälle
Ahjaa-kes mu'st väga puudust tunneb, siis mu uus nr on +306979818675 Otsustasin, et Tele2 on pappi niigi palju ja ma ei pea neid miljardärideks tegema

Ilm ei taha kuidagi paremaks minna, vihma küll enam ei saja ja minu jaoks päris ok temperatuur, aga kõik ülejäänud lõdisevad. Ju siis pole piisavalt soe. Tegelikult on külm umbes 6-8, pärast seda kui päike jälle ära läheb on soe edasi. Kummaline, aga tõsi. Ja nagu hommikul 3-4 ajal läheb uuesti jahedaks tagasi. Tahaks soojust.. aga seda kuumust jõuab ilmselt terve suve kannatada.
Töö leidmine imeb endiselt. Käisime esimest korda üleval mäe otsas Old Hersonissoses jalutamas, leidsime ilusa restorani. Pool päeva mängisin ettekandjat, edasi arvas ülemus, et ma võiks hoopis kamakina tööle hakata, sest neil waitressi ikka nii palju vaja pole. Paraku pole ma seda tüüpi inimene, kes kedagi kättpidi sisse lohistama hakkaks ja rahvale närvidele käiks. Kui hakkasid pakkumised tulema, et ma võiks tema sõbraga ujuma minna ja ikka natuke "holidays'i" nautida jne. siis panin oma asjad kokku ja jalutasin minema. Töö või mitte, aga lolli mängima ka ei hakka ja oma mainet rikkuma. Vot nii siis. Eks tuleb veel natuke otsida või oodata kuni rahvas kohale jõuab. Üks linna kallemaid restorane otsib ka baaridaami, aga selleks puuduvad mul nii paberid kui ka oskused.
Otsustasin natuke inimesi segadusse ajada ja oma mainet parandada. Kuna Old Hersonissos on nagu eraldi küla, siis läheb natuke aega enne kui jutud alla jõuavad. Ehk siis Cindyt oodates kõlgutasin 6 tundi jalgu ja jõin apelsinimahla ja ütlesin, et ema ei lubanud võõraste onudega rääkida, kui keegi tüütama tuli. Ainsa gin-tonicu joomine (mis mulle vägisi tehti, mina tahtsin ainult mahla ) võttis aega 1,5 tundi. Rääkisin Cindy ülemusega juttu ja nagu pärast siis öeldi, olen ma kohutavalt korralik ja armas tüdruk, kes ei joo alkoholi ja ei vaata ilusaid kreeka poisse. Mis mul ikka muud üle jäi, tegin inglinäo pähe, keerutasin juuksesalku ja punastasin. See muidugi süvendas seda arvamust veelgi Eks varsti ole rahvas segaduses, kui ülevalt hakkavad teistsugused jutud vastu tulema Äkki rahunevad lõpuks maha..
Paar päeva jälle teises kandis liikunud ja beach roadi vältinud, nüüd hüpatakse kaela. Kus sa olid, me arvasime, et sa läksid ära, nii tore sind näha, bla-bla-bla.. Ei pea ju iga päev ennast linna peal näitamas käimas, selleks, et rahvas ei arvaks, et sa ära oled läinud. Aga päris huvitav oleks kuulata nende versiooni sellest, millega ma tegelenud olen
Eile lõbustasime ennast kreeka sõnade ja väljendite eestikeelsete tähendustega. Kalo paska-head sitta; Yamas-jamas jne. Päris palju tuli neid kokku. Eestis on Sico kondoomid, kr.keeles-sico-tõuse üles. Situatsioonikoomika rohkem, aga naljakas ikkagi.
Väike kulinaarne vaheldus oli ka.. minu kallis vetelpäästja arvas, et ta võiks mulle midagi eriti head tuua.. ja mis see siis oli? Teod.. Täpselt samasugused väikesed värdjad nagu meil kapsaste peal, ainult paksult õliga üle valatud (karp ikka seljas). Ma siis ületasin ennast ja koukisin ühe kojast välja ja sõin ära. No täpselt selline tunne, nagu neelaks nälkjat. Eks ta see muidugi oligi, aga ikkagi.. Mida kõike ma ka tegema ei pea, et inimesi mitte solvata.. vähemalt midagi uut nuudlite ja pita vahepeale..
Mutukaid-satikaid-lutikaid pole ka rohkem näha olnud, vist said vihjetest aru. Rohkem vist polegi hetkel midagi märkimisväärset.. ma ju tubli ja korralik nüüd, pole eriti kuskil käinud ja midagi korda saatnud Teen endale suure pai..

Päeva parim osa on alati see, kus tuleb mingile vennale selgeks teha, et sa ei tulnud siia meest otsima ja sul ei ole vähimatki tahtmist temaga "lähemalt" tuttavaks saada. Nende väikesesse kääbusajusse see muidugi ei mahu. Ja teooriad mis sealt siis tulevad.. Ilmselgelt tõmbab mind tegelikult naiste poole, ma otsin ainult abielu, ma üritan raskesti kättesaadavat mängida ja tänase päeva parim kild-mul on lihtsalt juba nii palju mehi, et ma ei jõua enam ühte veel pidada. What the fuck? Ei noh oleks mul ka siis nii kõrge enesehinnang.. Kõik nad tunduvad arvavat, et nad on ülilahedad jumalad ja kõik peaksid ennast nende jalge ette viskama. Eks nad näevad parasjagu vaeva sellega kah, ilane olek ja moosijutt, lakutud soeng jne. ja paljud turistid on valmis nendega ükskõik mida tegema, aga tore oleks, kui nad mind sellest välja jätaks
Keeldumine ja ignoreerimine tundub olevat kohutav egomats. Aga mida ma teha saan kui nad tõesti ei meeldi mulle? Peale selle ei suudaks ma elu sees omada meest, kelle ego on kõrgem kui minu oma Nii, et.. no chance guys!
Aga fantaasia on neil üks parimatest, mida ma näinud oled. Isegi siis kui peatud korraks, et kellelegi tere öelda, siis sa raudselt jõudsid ta'ga 5 korda nurga taga ära käia. Tibid on üldise arvamuse kohaselt juba terve linnaga püherdanud, ma jään natuke maha veel nendest Piisab sellest, et sa olemas oled, ülejäänud tehakse juba sinu eest ära. Saad sa millegiga hakkama või mitte, räägitakse ikka. Brr.. Igatsen taga Eesti elu, kus kedagi ei huvita mis sa teed või kus käid Vähemalt ühest asjast olen hakanud aru saama-sõpru siin ei ole ja usaldada ei tasu kedagi. Esimesel võimalusel üritab keegi sind üle lasta. Õnneks õppisin seda teiste kogemustest, mitte enda omadest
Tibidel tehakse elu veel hullemaks põrguks kui mul, siiamaani mul ikka eksisteerib eraelu ka ja ma ei pea varjama kellega suhtlen. Mareti ülemus keelab isegi töökaaslastega pikemalt juttu rääkida.. No on see normaalne? Kui ma tahan kellegagi suhelda, siis oleks tore kui ei pea selleks nurga taha hiilima. Ja aina rohkem olen ma oma töökohaga rahul..
Paar päeva on nüüd vihma sadanud, vabad päevad. Täna tegin nii palju tööd, et mängisin vetelpäästjaga ühe partii malet ja ajasin juttu natuke Väike mõttetöö peab ka ikka olema ju.. Mingi tema sõber pakkus ühte hotelli tööd, aga alles 15. juunist.. Päris ilus ja suhteliselt viisakas koht tundus olevat, aga eks näis, äkki olen selleks ajaks midagi paremat leidnud juba. Äkki..
Jahe ilm, vihm ja tuul põhjustasid ka selle, et nii mina kui ka tibid oleme kõik haiged. Külmad joogid, konditsioneerid, bike'ga ringi kihutamine.. Ime, et niigi kaua vastu pidasime. Aga loodetavasti on kõik mööduv nähtus ja varsti kõik ok. Sinnamaani on kuum tee ja tabletid head sõbrad. Aga vähemalt hea põhjus miks pikemat aega kadunud olla ja mitte väljas käia nii palju
Satikad endiselt armastavad mind. Eile leidsin enda toa seinalt ilgelt suure tarakani. Tükk aega läks enne kui julguse kokku sain ja teda tooliga ründasin (oli küll vaja nii suurt asja, proovisin alguses juustuga visata, aga mööda läks.. jah ma tean, et ma olen argpüks ja loomulik blond kah). Nüüd on valge seina peal suur pruun plekk hunniku jalgadega. Öakk.. Nii vapper ma veel pole, et seda puutuda julgeksin. Loodetavasti on see õpetuseks kõikidele teistele mutukatele, et nad eemale hoiaksid.
Kõigest hoolimata on ikka omajagu fun, iga päev õpid midagi uut ja saad targemaks. Ja samm-sammult hakkab kõik paremaks minema Kuigi kätega vehkimise harjumus hakkab endale juba närvidele käima
Eesti turiste nägin paar päeva tagasi-väga naljakas oli.. Pärast seda on mul juba tunne, et ma vähemalt tean midagi, mis siin toimub Gut!
Iasu!
(täpsustus-kirjutatud 20.05.)

Oh sa süda mis pidu paar päeva tagasi oli oli. Siiamaani kindlasti minu elu kõige hullem ja ilmselt ka jääb selleks .Minu plaan Cindy töö juurest läbi hüpata kukkus nii haledalt läbi kui veel üldse saab. 1 gin-tonicust sai korraga palju ja kui tuli tuttav dj siis läks alles peoks.. Ma arvan, et nad üritasid mind oma free shotide ja jookidega ära tappa :S Ja muidugi ei suuda nad ühte asja juua ja nii läksidki ouzo, raki, red vodka, viski õllega (see asi tuleks keelustada), peach ja misiganes soga veel kokku segati. Ja shotidest ei saa ju keelduda ka, kuidas sa ei löö kellegagi kokku. Niisiis vahetasin kokteili vee vastu, aga ega sellest palju abi polnud. Terje tuli mulle järgi, pidime pooleks tunniks kodust läbi käima ja siis tagasi minema, aga välja minnes pani värske õhk muidugi panniga vastu pead. Kohutavalt oli ju vaja ringi koperdada ja oma silmarõõmu vaatama minna. Ja vot siis läks alles lahti.. hunnikutes shote, kõikide endiste töökaaslastega oli ju vaja kokku lüüa, kliendid, tuttavad, muud loomad.. Ja oleks siis paigal istunud ja rahulikult juttu rääkinud-oh ei, oli vaja ju näpud püsti ajada ja mööda baari ringi tantsida. Mu endine ülemus ja kamaki olid siiralt veendunud, et neil on vaja mind selja tagant rünnata ja leti peale visata, mis oli minu meelest kohutavalt alatu. Lühikese seelikuga polnud see üldse hea mõte, nii et ronisin üsna kähku alla. Aga jalatallad on rakkus ja ilmselt on mul kuskil mingid masohistlikud kalduvused, sest ma peksin ennast pidevalt kuskile vastu. Igal juhul tsirkust sai kõvasti tehtud.. Ja Dimitrios (exboss) arvas täna, et ma võiksin iga õhtu seal käia ja inimesi kinni hoida Ma arvasin, et see poleks hea mõte.
Igal juhul pole enam seda muret, et keegi ei tunneks mind. Vastupidi-need viimased õnnelikud, kes mind veel ei teadnud, said eile omale jama kaela Aga kuna ma olin siiski suhteliselt viisakas-selles suhtes, et kellelgi kaelas ei rippunud ja kedagi koju ei viinud, mis ongi kõige tähtsam, ei tohiks midagi väga hullu olla.. Muidugi sai rahvas uue põhjuse norimiseks, ma ei julge Jorgosega kokku saadagi See hull irvitab kindlasti surnuks ennast. Hiilin ringi selline paras moosivarga nägu ees.
Ma ei tea kas siinne alkohol on teistsugune, aga katus sõidab väga kiirelt minema. Võibolla oligi vaja seda ühte pidu, et oma piiri teada saada. Tegelikkuses ei joonud ma üldse nii palju ja shotid on ka 2cl, aga asi oli ilmselt selles, et ma olin täiesti söömata ja üsna magamata. Tänaval värske õhu käes nägin ma kindlasti välja nagu vana merekaru, pudel rummi sees, 15 meest ja taarub ühest tänava äärest teise ok, pudelit rummi ei olnud ja 15 meest ka mitte, aga suss käis all ringi küll. Mõistus selge, tead mida teed, aga jalad ei taha mitte kuidagi õiges suunas minna. Nojah, mis tehtud, see tehtud, midagi muuta enam ei saa, küll aga õppida. Ja sellest on mul palju õppida..
Varsti pean vist käes teibiga selja taha panema. Üheks minu suureks miinuseks on KÕIK kombed külge haarata endale ja nüüd on kätega vehkimine teema. Kreeklased ise mängivad ka ju tuuleveskit kui jutustavad, praeguseks ma juba samasugune. Kerge debiiliku tunne tekib jälle kui avastad, aga 99% ajast tuleb see nii automaatselt, et ei pane enam tähelegi. Ja oma inglise keelt üritan ka ikka järjepidevalt p* keerata. Aeg-ajalt ikka taban ennast ütlemast midagi, millel on õige hääldusega väga vähe pistmist. Nt. good=gut. No mis asi see on.. äkki peaks pagendusse minema?
Uus sabarakk on ka vahepeal tekkinud, selline ilus musta kohvi värvi poiss, James. Ja tema sõber Charles. Väga lahedad kujud on, kui James poleks kogu aeg veendunud, et minust peaks saama tema järgmine vallutus. Thanks, but no thanks. Aga lõbus on vaadata, kuidas inimene üritab Kuna tema hotell jääb mulle töölemineku tee peale ette, siis kõlgub vend nagu kukununnu iga päev veerand 5 ukse peal ja ootab.. Viimane kord valmistasin küll vist pettumuse, sest üks kamaki viis mind bike'ga tööle, aga looda siis, et inimene alla annab Lootus sureb viimasena.
Praegu vähemalt hea vabandus kodus olemiseks-käisin ujumas ning see ei mõjunud just tervisele kõige paremini. Aga-2 õhtut kodus ja ma arvan, et homme võib juba välja minna
Vahepeal tekib tunne nagu ma oleks mingi humanitaarabi keskus. Kõik kes külla tulevad, ründavad mu külmkappi hullemini kui näljaste rohutirtsude parv. Ja kuidas sa siis ei ütled.. Pärast on muidugi täielik tühjus ja minu kõtu koriseb.. Hea vähemalt, et Terje "Nälg" pole enam ammu siia sattunud-siis olid kõik karbid lahti tehtud, igast ühest natuke söödud ja lõpuks pidin jälle pool ära viskama :S Ma arvan, et viimane aeg on kahvel kaasa võtta ja oma tuttavate külmkappe tühjendama minna..
Tööpakkumisi on vahepeal tekkinud, aga kahjuks eeldavad need kõik tervisepabereid :S Kui rikkaks saan, siis köhin see 150€ välja.. Ja nende saamine eeldab mitmekordset sebimist Iraklioni vahet. Aga, pole hullu, küll midagi ikka leiab. Ma vist pole piisavalt näljas olnud veel, sest natuke veel valin ka ja päris sibiks siiski ei lähe
Ajan viimased 3 ööd mingit värdjat sääske taga. Ta on kindlasti selle liigi kõige õelam ja kavalam esindaja siin maamuna peal. Iga öö närib ta mind vähemalt 10 erinevast kohast, nii et isegi minusugune vana unekott üles ärkab ja kui tule põlema panen, et ta üles otsida, on ta kadunud. Ja nii mitu korda.. Proovi siis korralikult välja puhata. Ühe öö magasin Cindy juures, aga seal oli nii rämedalt peeretav jänes, et otsustasin oma sääsele truuks jääda. Ükskord saan ma ta kätte nii kui nii..
Elu muutub korteris järjest huvitavamaks. Üks tarkpea arvas, et kõige parem on ennast otse minu aknasse parkida. Sõna otseses mõttes. Nüüd on luugis auk ja ma ootan, millal mõni vend otsustab traktoriga mu voodisse sõita. Leo ajas küll mind üles iga kord kui ta tuli, aga ta vähemalt ei sõitnud kuskile sisse. Peab vist rääkima, et ta oma vana koha tagasi võtaks..
Vot sellised lood on siis siinpool sood, vaikselt veereb see eluke. Aga iga päev toob jälle midagi uut ja nagu näha olen siiamaani veel kuidagi ellu suutnud jääda
Bye-bye!

Eelmine sissekanne sai tegelikult tehtud juba paar päeva tagasi, aga ma olin lihtsalt liiga laisk, et seda üles riputada Natuke siis jälle toimuvast. (P.S. ka selle teksti kirjutasin ma 2 päeva tagasi)
Nii tagasihoidlik kui ma ka poleks, on ikka tekkinud mõned sabarakud. Kuidas nendest lahti saada, pole veel välja mõelnud, aga sinnamaani ju tore ennast lõbustada
Töö juures nillib üks vetelpäästja, ilus punaste pükste ja raseeritud rinnaga vend. Millegipärast on ta veendunud et mu nimi on või vähemalt peaks olema Karamella. Wtf? Nii ta siis kõlgub vabadel hetkedel baari ja ranna vahet, üritades endast võimalikult head muljet jätta. Vähemalt on tal armas koer, nii et sel ajal kui ta midagi podiseb, saan ma kutsut sügada
Mareti endine töökaaslane on ka millegipärast veendunud, et temast peaks saama minu järgmine boyfriend. Kõigepealt lubas ta mind kuskile sukeldumiskeskusesse seebitada, aga pärast minu ettepanekut, et ma võin seal korki ja vene kirvest õpetada, tekkis tal kohutav vajadus minust naissoost Indrek Sei teha. Nii kurb kui see ka pole, ma loobusin sellest pakkumisest
Kõige naljakam on kohalik Hollywoodi baarman (ka meil on siin selline klubi Ma jätsin talle ilmselt sügava esmamulje, kui tutvudes üritasin oma haledat kreeka keelt praktiseerida ja teatasin talle küsimuse peale kuidas läheb? - "kala re". Tõlkes on see siis umbes "hästi, värdjas". Sest moraal, ei tasu kuulata kuidas kohalikud omavahel räägivad, võib samamoodi ämbrisse astuda nagu ma See oli küll tükk aega tagasi ja nüüd peab ta vajalikuks iga kord kui ma mööda lähen minu keeleoskused proovile panna Ja loomulikult on tal veel eriti kõrgeltarenenud huumorisoon ja ta arvab, et ta võiks mulle Sex on the beachi teha. Igas mõttes. Koomikud sellised..
Ignoreerimiskursused on siin kõvad, kõige raskem on jätta mulje, et sa tegelikult tunned nende vastu mingit huvi, samas aga ise loed rohuliblesid vms. Tagasi tulles võib hoobilt psühholoogiakraadi kätte saada
Manager Leoga on suhted taastatud, tundub, et see "tööpakkumine" oli lihtsalt tuleproov, mille ma edukalt läbisin juhuu, vahest on ka kasulik korralik olla. Koos küll enam ei tööta, aga läbi saame see-eest päris hästi ja tundub, et tänu sellele kõigele on neil isegi mingi respect minu vastu tekkinud. Ma olen nii tubli Ahjaa.. pärast minu mögisemist pargib ta öösiti oma bike teise tänavasse, et mind mitte äratada Peaks talle vist mainima, et ma ei maga enam sel ajal..
Silmarõõmu pole ka enam tükk aega näinud, peakski ennast kokku võtma ja talle külla minema. Varsti pidime tibidega koos välja minema, eks siis hüppab läbi
Loomulikult on siin ka igasuguseid muid ilamokkasid, aga kui kõike hakata kirja panema, annaks raamatu mõõdu välja
Kõige reaalsem oht mis mind siin ähvardab, on ilmselt liiklusõnnetus. Ülekäigurajad on vist moe pärast maha joonistatud, sest keegi nendest kinni küll ei pea. Ja teed ei vaata 90% autojuhtidest. Turistid otsivad tavaliselt õiget teeotsa ja vahivad ringi, kreeklased teevad lihtsalt kõiki muid asju, välja arvatud otse ette vaatamine.
Tänavatel näeb päris palju vigaseid, kellel käsi sidemes, kes on karguga. Tavaliselt on need turistid, kes on esimesel päeval rolleri või atv otsa saanud, kujutanud ette et nad oskavad sõita ja siis vastu puud põrutanud. Kreeklased ei hakka pisiasjadega ennast üldse vaevama, kui juba siis juba ja sõidavad ennast surnuks. Ka nii võib.. Mõnedel läheb ka õnneks ja nii ongi iga endast lugupidav kreeklane vähemalt korra mingi õnnetuse üle elanud. Jumal kaitseb lolle? Tänavapildis on selgelt näha kes on kes. Turistid töristavad nii 30 km/h vaikselt mööda tänavaservasid, kreeklased võtavad lühikesel pimeda kurviga teeotsal 120 km/h sisse, teevad paar eluohtlikku manöövrit ja loodavad, et keegi vastu ei tule. Turistidel on pisikesed kiivrid peas (näevad välja nagu sõjaväe omad, sageli ka rohelised), kreeklased ei suuda oma soengut rikkuda ja sõidavad ilma. Kahjuks või õnneks sõidan mina kreeklastega
Kreeka mehed on juuksemaniakid. Ja nende ootamine enne kui nad välja lähevad, on masendav. Istusime üks päev ja ootasime 2 Amnesia klubi barmani. Kõigepealt ligunetakse pool tundi dushi all, raseeritakse kõik oma rinna-, selja- ja misiganes muud karvad, habe jne. Siis kallatakse peale pool pudelit lõhna, et teiste inimeste haistmismeel ikka korralikult sandistada. Tükk aega vahitakse peeglisse, proovitakse ühte, teist ja kolmandat pluusi, silutakse ennast, keerutatakse, eputatakse. Ja siis juuksed.. Hästi popp on endale hunnik geeli pähe lasta ja sellest siis mingi , turris asi vorpida. Peaasi, et oleks tõeline playboy efekt. Teate küll ju neid lakutud ilueedisid. Juuste sättimine võtab tõsiselt kaua aega, sest iga karv peab olema õiges asendis ja nii nad turtsuvad seal nagu väikesed siilid peegli ees. Mul tekivad küll väikesed kompleksid, kui isegi meestel võtab sättimine kauem aega kui mul. Iseenesest tore, kui mees enda eest hoolitseb, aga no kuskilt jookseb mingi piir..
Täna läks laiamiseks, ostsin endale 3 banaani ja juustu, mis haiseb ja maitseb umbes samamoodi nagu mustad sokid väike vaheldus.. Aga hommikusöögiks olid ikka nuudlid Seelik hakkab vaikselt alla vajuma juba.. Liikuda saab küll ja rohkem veel, juba tööleminek eeldab 20 min tempokat kapakut üles- ja allamäge, pluss veel tagasitulek ja muud käigud. Homme võtan ennast kokku ja lähen randa. Et siis veel omakorda tunnike tatsumist Kui hästi läheb, hakkab kodust kaasa võetud päästerõngas varsti kaduma
Frappe'd lähevad ka juba väga hästi, enam polegi täpilist pluusi endale teinud. Ma arenen
Järgmiseks ülesandeks võtan endale nimede selgeks õppimise. Praegu teab nägupidi enamust, aga 99% nimedest pole halli aimugi. Võtaks endale siis vähemalt normaalsed nimed, mitte midagi stiilis Stavros, Panathenaikos jne. Naistega on hea lihtne, enamus neist on Mariad. Ja Jorgos tundub olevat suhteliselt popp mehenimi. See kuidas nad neid käänavad ja väänavad on muidugi iseasi. Ja nad kõik eeldavad, et ma peaksin nende nime mäletama, kuna nemad teavad minu oma. Sellest nad muidugi aru ei saa, et neid on nii palju ja mind ainult üks. Siiamaani olen üritanud kuidagi laveerida, hüüatused stiilis "õu" ja "juhuuu" on tihedas kasutuses. Varsti tuleb vist siiski teha selgeks kes on kes, muidu ei saa enam jutust aru ja igale ühele "tere kallis" kah öelda ei saa, hakkavad endast liiga palju arvama
Ühe hea sõbra sain endale veel, ka Murphy'se barmani aga päevase vahetuse oma. Jorgos nimeks. Teadmata põhjustel norib ta kogu aeg, et Armando (minu silmarõõm on minu boyfriend ja minu seelikud jäävad talle ka pidevalt ette aga erinevalt ülejäänutest teeb ta seda mõnusa huumori ja ilma igasuguse tagamõtteta. Oleks ainult kõik sellised.. Ta on üks vähestest, kellel ma luban ennast "little sweetheart'iks" ja muuks selliseks jamaks kutsuda
Töölt sain endale mingi hollandi perekonna, kes on veendunud, et ma "absolutely must come to Holland". Täna jätsid aadressi.. Kes teab millal ma kunagi sinna kanti ära eksin Alati on hea tutvusi omada üle terve maailma, eriti minu juhtumi korral Milline õnn, neil on isegi enam-vähem normaalsed lapsed. Kohalikud on küll kohutavad. Nad on nii meeletult ära hellitatud, et paha hakkab. 5-6 a last sõidutatakse veel käruga ringi ja üleüldse on neil kombeks kohutavalt jonnida. Pole ime, et nende jaoks 17=11 ja isegi mind peetakse veel lapseks ja ei võeta eriti tõsiselt. Avaldused stiilis, et Eestis on täiesti normaalne minu vanuselt ise laps saada, tekitavad siirast imestust. Üleüldse on nad vist arvamusel, et ma olen natuke napakas (ma ei süüdista neid, ma pole ise kunagi vastupidist väitnud ), aga siiski heas mõttes. Üldiselt elavad nad mu suurtele plaanidele väga kaasa
Natuke ekstreemsust ka. Selle teksti kirjutamise ajal otsustas mingi väga vihane must kõuts mul aknast sisse hüpata. Õnneks suuremaid kahjusid polnud kui üks lõhutud klaas. Päris kasulik on plastiknõusid omada See miisu on juba mitu õhtut akna peal nillinud, nüüd siis otsustas keset kaklust sisse hüpata. Mul on ainult hea meel, et teine kass järgi ei tulnud, siis oleks kahjud kindlasti oluliselt suuremad olnud. Vähemalt mõnda aega ma enam akent lahti ei hoia... Mööda koridori ja tuba toimus tõeline kassijaht, tunne oli nagu Naksitrallides. Ehmatus oli päris suur, ma oleks peaaegu oma läppari maha visanud püsti hüpates.. Aga kõik on hea, mis lõppeb hästi. Sõnad lähevad ka juba segamini, aitab küll..
Panin nuudlivee keema, nii et aeg õhtusöögiks. Adieu!
Muhv.Nõudmiseni.